Kadikgurt, Udmurdimaa

Kurkujan pužõm

Ema rääkis, et küla lähedal kasvava pühapuu juures said tema lapsepõlves kokku pere sugulased, kes elasid väljasaadetutena või muudel põhjustel kodukülast kaugel. Alati nägin ma seda puud ainult siis, kui me perega ema külast mööda sõitsime motorratta või autoga... Miks me pole kunagi seal peatunud, ma ei tea, kuid puud ma tundsin, sest metsa serva juures sõites peatusid ema silmad alati selle puu peale: "Oh kui vanaks ja väiksemaks ta muutunud". Või järgmine kord: "Ta tundus mulle täna suurem kui eelmine kord". Ma otsisin tänavu suvel selle puu üles. Avastasin, et puu juures on käiad: puukehale olid asetatud küpsised ja kommid, punane niit oli seotud oksa otsa. Emal oli hea meel näha selle puu fotod. Ta ütles: "Kas sa ikka jõudsid sinna... Vaata, kui pikk ja suur ta praegu on".

august 2015

Muš Nadii

2015 /