Kirjeldus
Tammikusse jõudes tundsin erilist rahulolu. Jalutades pehmel metsateel, vaadates seda kolletavat ümbrust sain hinge mõnusa soojuse. Eemal igasugusest linnakärast, kiirustamisest. Võtsime perega aega et kõndida vaikuses ja lasta end täielikult loodusel kanda. Kui korraga kuulsime lehtedest tugevat sahinat, taeva poolt tulevat raginat, lõpetas meie Tamme rahu siiski Tamme rahe. Sain aru, et kui lõõgastunud inimene ka pole, peavad jääma ta meeled avatuks. Tähelepanu erksaks. Meid tabas tammetõrude sadu. Käsi pea peal hoides, pead kaitstes jätkasime siiski teekonda, kuid siis enam mitte sellises meelerahus vaid valvsalt valusate tõrude eest joostes.