Muistne hiieväli on ümbritsetud jalakatega ja tema keskmes kõrgub muljetavaldav kivikuhil. Siia tuldud vaimu selitama, uurima taevamärke ja otsima kaitset kõrgemalt poolt ehk jumalaga aru pidama. Samuti olnud paik vana kalmekoht. Legendi kohaselt asuvat siin Rootsi kuninga Ingvari haud. Aastal 600 saanud kuningas Läänemaal haavata, põgenemisel surnud ning maetud siia. Hauda pandud ka kaasasolnud kuldesemed. Pühalepa kohta aga järgmine pärimus: enne ristiusu toomist Hiiumaale kasvanud siin suur lepik, kus rahvas jumalatele ohverdamas ja pidusid pidamas käinud. Ristiusu levitamise käigus raiutud lepik maha, vaid suur põline lepp jäetud kasvama. Selle juurde tahetudki kirik ehitada, kuid kohatud vastuseisu. Otsustati siis, et näidaku härjad kiriku koht kätte. Pandud vanker ehituspuudega härgadele taha ja vaadatud, kus härjad seisma jäävad - sinna saagu kirik. Härgade hiidlasest ajaja oli aga loomi varem lepa all söötnud, sestap jäänudki härjad püha lepa alla pidama ja kirik ehitatigi sinna. Saanud nimeks Pühalepa. Rahvasuu räägib , et tegu olevat kohaga, kuhu muistsed meresõitjad jumalate meeleheaks enne ohtlikule reisile minekut õnnekivi tõid. Talupoegade ja mõisa suhteid teadvad inimesed jäävad selle juurde, et tegu olevat abivilja saamiseks kohustusliku tööna nälja-aastail mõisa põldudelt kogutud kividega. On ka neid, kes seostavad kuhjatist kiriku poolt karistatud inimeste poolt kokku kantud patukahetsuse kividega, teised jälle peavad seda pronksiaegseks megaliidiks, mida kasutatud taevakaardi mõistmiseks – umbes nii nagu Stonehenge Inglismaal. Kõige uskumatum lugu vestab aga sellest, kuidas saare üks kurikuulsamaist mõisnikest, O. R. L. von Ungern-Sternberg otsustanud siia Egiptuse eeskujul endale püramiidi ehitada. Kuna ta saadeti mõrvakahtlustuse tõttu Siberisse asumisele, jäänud töö pooleli. Teave pärit: kohapealne infotahvel ja veebileht hiiumaa.ee