Ligipääs: leitav google mapist. Asub Vana-Tartu maantee Assaku viadukti juures, vahetult tee servas, märgistatud sildiga, Tallinnast tulles vasakut kätt. Mattunud igapäevase kiiresse liiklusesse. Kivi juures ei ole parkimisvõimalusi. Ümbrus oli hoolitsetud ja pildistamise päeval kivil ei olnud väga palju sammalt. 1,1 meetri kõrguse ja 12,5 meetrise läbimõõduga nõiakivi leidis maa alla mattuna aastal 1964 Oskar Raudmets. Assaku Nõiakivi on Põhja-Euroopa kõige lohurikkam kultusekivi ehk lohukivi. Sellel on 405 väikest kunstlikku lohku. Lohkude läbimõõt on enamasti 5-10 cm ja sügavus 1- 4 cm. Lohkude enda vanust ei saa määrata. Lohkude eesmärki ei osata üheselt selgitada, aga nende asumine nii kivi peal kui külgedel viitab sellele, et lohke ei ole kasutatud vedeliku valamise või kogumise kohana. Kultusekivide süvendeid on seostatud näiteks surnutekultusega ja samuti teiste oletustega, kuid täpsem tähendus on seni selgitamata. Nõiakivil on näha ka lai sile liurenn, mida arvatavasti kasutati endistel aegadel viljakusmaagia rituaalides (liurenne on seostatud ka seksuaalmaagiaga - tagasid mehelesaamist ja sigivust). Kivisse on uuristatud risti ja number seitset, mis tähendab, et tegemist on piirikiviga. Nii mõnigi kord võib kivil näha lohkudesse pandud münte, eks ikka õnne leidmiseks ja halva peletamiseks. Pildistamise päeval münte mina ei leidnud. Kivilt mündi võtmine pidi aga kaasa tooma õnnetust. Rahvasuu räägib, et kivi peale ei tohi ka jalgupidi minna, see ei tõota head. Teiste loodud videoklipp pikemate selgitustega: https://arhiiv.err.ee/vaata/estica-assaku-ohvrikivi