Välismaal elades tekkis mul suur koduigatsus ning sellega seoses tahtmine kodukultuuri sügavamalt mõista. Tulin koolivaheajaks Eestisse, tegin taustatööd looduslike pühapaikade kohta ning otsustasin mõningaid neist ka väisata. Jõudsin Lehmja tammikusse varahommikul. Mida valgemaks läks õues, seda rohkem silmasin selles liikumist - inimesed kiirustasid tööle, jalutasid koertega ja gümnaasiumi noored tegid puude varjus suitsu. Mõtlesin, et kuidas kohalikud seda pühapaika tajuvad. Kas nad peavad seda paika pühaks või on see nende jaoks midagi argist. Minu jaoks oli see hommikupoolik küll eriline.