Tegemist on püha puudesaluga ja ohverdamiskohaga ning rahvapäraselt kutsutakse seda kohta veel Tammelumpiks ja Ilmamäeks. 13 suurt ja tugevat 200 aasta vanuselist tamme moodustavad 20 meetrise läbimõõduga tsõõri/ringi ning selle keskel on igasuguseid suuremaid ohvrikivisid, kuhu peale on kõiksuguseid ande pandud. 13 on huvitav number usundites ja seal on ka 13 tamme pluss kivirahnud, kes teab mis ajastust. Tammepuid kaunistavad rahva poolt pandud erinevate mustritega ja värvidega paelad, sallid, kaelakeed jne. On pärimusi, mis räägivad pühade puude ja kivide lõhkumisest ja sellest, mis lõhkujatega juhtunud on. Ega heade õnne selle tegevusega ei saavutata. Kes aga selliseid kohti austavad ja püha sees hoiavad usutakse olevat jõudu ja tervist andev mõju. Pärimus pajatab, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võisid luud/kondid välja tulla. Kui aga ise seda kohta nüüd külastasin, et fotosid teha, siis nägin minagi looma luid. Eriti üllatas kitse pealuu. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet nimetatakse väravaks, aga ka idaküljel on lääneväravast kitsamat väravat meenutav laiem puudevahe. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul - jüripäeval, ja rukkikülve eel augustis. Tammetsõõri ümber on madal vall. Valli sisekülg on inimest toetava jõuväljaga, väliskülg aga tõrjuva. Väravate kohal need jõuväljad katkevad.Igal puul on oma jõuväli. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtana, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõneleda. Tammetsõõris saab nautida rahulikku metsavaikust ja nautida iseendaga olemist. Tsõõri keskel kasvavad pihlaka võrsed. Pihlakat juba ise peetakse maagiliseks ja tema taimed on tuntud ravimtaimed. Ükski teine puuliik pole seal keskel väga kaua vastu pidanud.