Loosalu järvest läänes kerkib soost umbes sajameetrise läbimõõduga ja põlismetsaga kaetud saar – Järvehiis. Selles metsatukas, mis lagedal rabal orientiirina hästi silma paistab, kasvab mändide kõrval kaski, kuuski ja kadakaid. 'Vaatamata sellele, et saare juures olev infostend teatas, et tänapäeval ei ole möödunud aegade salapärast suurt midagi säilinud, tajusime saarel ringi uidates ometi midagi seletamatut ja müstilist. Esmalt äratasid meie tähelepanu väikese lagendiku ümber ringis kasvavad kuused, seejärel soojus, mis selle ringi keskmest õhkus. Mõni ime, et meie esivanemad seda paika hiiekohana tunnetasid.' (http://tuhattoimetust.blogspot.com/2015/09/)

Võib oletada, et Loosalu rabas paiknevad Järvehiis kui ka Kuiv lohk on olnud muistsed kultusobjektid, kuid kirjalikku pärimust selle kohta säilinud pole. See võib olla tingitud ka asjaolust, et muistne peamine ohvrikoht Tõnni auk asus mõne kilomeetri kaugusel Paluküla Hiiemäel ning väiksemad pühapaigad ei pälvinud nii laialdast tähelepanu. Samas lähtudes teadmisest, et nii Käru-Juuru talitee kui suvine rada käisid üle Paluküla ja Loosalu raba, siis võib olla kindel, et vanarahva jaoks olid mõlemad paigad ühtviisi tähtsad ja lugusid, laule oli neil mõlema kohta, paraku pole need säilinud. (Kristjan Kuusela. Loosalu raba avaliku matka- ja õppekohana. Bakalaureusetöö loodusturismi erialal, Tartu 2014)