Selle võmsa Lehmja tamme harud meenutavad sugupuu koostajatele hästi tuttavat trepistikku tüvest kõige peenemate oksaharudeni välja. Tüvest algab põlvnemine ja viimased väikesed beebid paiknevad kõige kaugemas tipus, väidetakse koguni, et erinevad sugupuud seovad Eesti üheks hiigelkülaks. Nii joonistatakse tuhandeid sugupuid, aimamata, et need puud on päriselt olemas. Kui vaid korraks end sellise puu vastu toetada, eriti külmal talveõhtul, hakkab soe ja kuuled, kuidas tuul latvades juba jutustab...