1992. aastal kogutud pärimusteate järgi on kivi kasutatud ohvrikivina: "Kivi peal on lohukesed, et need on inimeste tehtud. Ja et vanasti olid inimesed sinna andeid viinud — ta ütles jah, andisid, mitte ohvreid. Oli viidud siis mõni viljatera või kamaluga jahu või kes rikkam oli, see viis hõbemündi. /---/ Vanaema ei nimetanud seda kivi Nõiakiviks, ütles vist ohvrikivi. Ma ei tea, kas tema noorpõlves neid andeid sinna viidi, aga ta oli küll kohalik inimene, Jaani talust pärit (vanaisa oli mujalt tulnud), küllap ta teadis."

Muistise avastas 1960. aastatel koduloouurija Oskar Raudmets. Assaku nõiakivi on üks kõige lohurikkam kultusekivi Eestis - kivil on loendatud kokku 405 lohku.

Mina leidsin Assaku nõiakivi läbi Geocachingu rakenduse, mille eesmärk on leida peitusi ja avastada erinevaid põnevaid kohti. Juhtus nii, et üks väga huvitav peitus oli peidetud ka Assaku Nõiakivi lähedusse ning muidugi jäi silma ka selline suur kivi, mille tähendusest ma tollel hetkel veel midagi ei teadnud.

Minu jaoks olid huvitavad selle kivi juures just need lohud ja muidugi kivi suurus. Varem ma ei olnud ühegi pühapaigaga kokku puutunud ega uurinud ja seetõttu oli ka hiljem väga huvitav lugeda, et miks seda just Nõiakiviks peetakse ning mis lood sellega kaasas käivad.