Kirjeldus
Kurevere küla muinasmaastikul asub umbes poole meetri kõrgune hall raudkivi, mille võrdlemisi tasasel pealispinnal on üks lohk. Karedapõhjalise lohu läbimõõt on 8-9 cm ja sügavus 1 cm. Lohk asub kivi kõrgemas kirdepoolses osas. Kivi on kasutatud kultusekivina tõenäoliselt I aastatuhandel e.m.a. Pärimuse järgi olla kivi alla peidetud varandus: Mihkel Võsa 49 a Kurevere külas Reinu talus. Iied [---] on [---] inimeste lauttud, nätsa kui sileste äret tehtud on, peelt ka tükkis sile. Vanad inimesed olle sel palumas keind, mo isa räkkis enne kasund seel suret tammed, nüid o pallas võsa vel. Mu isa vöiras ema räkkis, tale oli kolm korda unes näidettud, et aiddas kivi al on raha, se kivi on sel sammas ohvri kivi juures kolm korda aetud üles, äi tä julge minna mette. Teistel ep tohi räkkida mette. Selle ohvrikivi pel on muiste ohverdud. Tonttusi pole si näha olnd mette. Saaremaa ja Muhu pühad kohad, Kihelkonna. Anne Trei „Pildikesi Kihelkonna kihelkonnast I”, lk. 129 Lugu ohverdamisest: Kurevere põllal, sääl inimesed käisid palvetamas. Kulda koht. /---/ Kulda kivi oli keset karjamaad, kus Kulda talu on, seal on silt ka küljes. Kurevere, Tammese, Kehila ja Kõruse inimesed käisid seal. Ju nad palvetasid, panid oma ohvrianni, mõni pani paar senti. Me käisime lapsepõlves neid rahasi vaatamas ka, aga isa ütles, et puudutada ei tohi, muidu saate pahad asjad kaasa. Me ei puutund. Kivil oli mitu auku. Siis tulid sõjad-asjad peale. Vene ajal on kivile silt juurde pandud. Praegu see on meie mullikate karjamaal. Sääl oli tuulik ka vanasti. Inimesed käisid seal jahvatamas. Sander istus selle trepi pääl, tõmbas piipu. Kivi juures käidi hämarikus, et teised ei näe. Üksteisele ei räägitud. Aga keegi ikka nägi. ERA, DH 1043, (36; 37) Kihelkonna khk, Viki k, Hendriku t Tammese k, Saatu t – Mari-Ann Remmel, Jüri Metssalu Adeele Sepp (2013)