Описание
Praegu sügisel, kaunis värvilises seelikus, ei saanud Vällamäe lätet jätta pildistamata. Nii puhas ja õrn, samas tugev, karge ja väeline. Istusin seal ja mõtlesin kui suur ja lai ta kunagi võis olla. Kust saanud alguse, kus lõpeb. Oma voolavuses tundus ta igavene. Ta lihtsalt on nii ilus.