Tänavu sai teoks ammune unistus näha oma silmaga ruska-aegset tundrumaastikku. Matka viimasel päeval ootas meid Pyhä-Luosto rahvuspark oma matkaradadega, kahjuks pidi põhiline vaatamisväärsus - Isokuru rada koos kõrge Uhriharjuga olema suletud. Imekombel aga selgus, et just eelmisel päeval avati see taas. Nii ronisime mööda vastset 170 meetri pikkust treppi kõrgele kaljule, millel kunagi asus saamide ohvripaik. Mäeharjal, punastest mustikavartest ääristatud rada mööda edasi kõndides avanesid hunnitud vaated mustrilistele kaljudele ja sügavale alla orupõhja, kus leidus ka soostunud veesilmi.