Uskumatu, aga ma ei teadnud , et minu lapsepõlve kodukandis asuv Pikkjärv on kantud looduslike pühapaikade nimekirja. Kui palju on ümber järve jalutatud , avastatud looduse muutumist. Suviti sai kõik soojad ja ka jahedamad rannailmad siin veedetud. Pildistamise ajaks sattus sajune, aga võrratu kergelt udune hommik. Kõik jäädvustatud hetked olid kui aja tagasi jalutamine...Olen alati armastanud veekogusid ja koos metsaga on see olnud võrratu koht kus mõtteid koguda. Pikkjärves on palju keelde, sest suurenenud on erosioon ja halvenenud on ka vee kvaliteet.