Olen sellest paigast mitmeid kordi mööda sõitnud nii auto, bussi kui ka rattaga, kuid pole kunagi sellest midagi suurt arvanud - eks ta üks kivihunnik ole. Nüüd, kus olen kodupaiga ümbruses pühapaikasid lähemalt rohkem uurinud, siis tuli üllatuseks, et ka see kuulub nende hulka. Sellest tulenevalt tekkis huvi seda ka nüüd lähemalt kaema minna ning seadsime koos isaga sõidusuuna selle poole. Esmalt jäi silma selle juures kasvav väike tamm, mida oli näha juba eemalt - kasvas võrreldes teiste puudega ebatavaliselt põllu peal. Päris kohale jõudes oli näha seal nurgelist kivilasu ning ka pinki puu all. Isa oskas rääkida, et selle kivi heitmine olnud teinud Kalevi noorimast pojast kuninga. Samuti uurides veidi interneti sügavustes leidsin ka Ahto Kaasiku artikli Eesti Loodusest (märts 2017), kus ta on välja toonud, et kivi oli ära lõhutud 19. sajandi lõpu poole.