21.11.10223 (2010) Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad
Laupäeval, 20.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10223 võitjad ning jagati auhindu.
Võistlusele saadetud kuvasid tutvustas hindamiskogu liige Sulev Oll.
Syndmust austasid oma osavõtuga Seto lauluimä ja sootska Sarve Õiõ, 10221. ajastaja Hiie sõber Kivisoo Martin, 10222. ajastaja Hiie sõbrad Arvi ja Toivo Sepp ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.
Täiskasvanute esikoha võitja sai autasuks 4000 krooni; laste esikoha võitja 1000 krooni ja loodusesõbra tellimuse; Põlvamaa eriauhinna kuva 1000 krooni, Vana Võromaa parim kuva linase särgi ja võrokeelset kirjandust,saarte eriauhinna kuva 500 kr ning yllatuskuva Tihuse turismitalu ratsamatksa. Teiste auhindade võitjad said Eesti Looduse, Loodusesõbra, Maakodu ja Maalehe aastatellimused, Siseminsiteeriumi meened ning Maavalla kalendrid.
Hiite kuvavõistluse eesmärk on jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ja nendega seotud tavasid, samuti nende asukohad ning nendega seotud vaimset pärandit. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.
Aitajad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, ERKF, Kehrwieder, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Tihuse turismitalu, Võro Instituut ning Võro Selts VKKF.
Võitjad ja võidutööd
Täiskasvanute esikoht: Tõrenurme hiiepärn
HENDRIK RELVE
Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tõrenurme kyla vainul
Esimest korda käisin puu juures 1999. aastal. Siis kõneles puust lugusid Tõrenurme kylast pärit 78-aastane Kristiine Palm. Puu all olevat vanasti tantsitud, hiiepuule lähimas Miku talus olnud alati vesi põua-ajal ka siis, kui mujal kylas kaevud kuivad.
Laste parim kuva: Ohvrikivi Ristivälja suurkivi
TOOMAS KOITMÄE
Ristivälja suurkivi, Kolga-Jaani vald, parika kyla
Parim puu kuva: Härmas Kataveski hiiekadakas
MATS KANGUR
Harjumaal Tuhalas
Oma metsaskäikudel teen tihti peatuse ka Kataveski Hiiekadaka juures. Selle aasta talv kaunistas ta imelise härmatisega. Enne mind oli puu juures käinud veel yks hingeline. Oma jäljed oli tyvelähedusse teinud nirk.
Parim tavade kuva: Ristipuud
ARVO MEEKS
Võrumaa, Mõniste vald, Saru kyla, Võru-Valga maantee ääres.
Pöörasin tähelepanu ristipuudele juhuslikult metsas jalutades. Avastasin mändidesse lõigatud ristid juba lapsepõlves, kuid need tulid meelde seoses käesoleva fotokonkursiga. Jõudsin arusaamiseni, et need ristipuud on harvaesinevad siinse rahva pärandkultuuri allikad.
Parim andide kuva: Ussikuningas
HEIKI MAIBERG
Ertsma kyla ohvrikivi. Pärnumaa, Pärnu-Jaagupi, Erstma kyla
Tänavu suvel Pärnus viibides astusin läbi linna infopunktist. Kysisin, kus asub kõige lähem ohvrikivi. Või kui kivi parajasti meelde ei tule, siis mõni muu looduslik pyhapaik. Infotydruk laiutas käsi, kergitas kulme ja andis muude keha keele kõnelemise viisidega märku, et kui keegi võib yldse yllatavaid asju pärida, siis olen see mina. Ja et ykski hing pole varem selle pealegi tulnud, et keskaegse myyritorni või uusaegse restorani asemel yht tyhipaljast kivi kysima tulla. Tydruk oli siiski oma ylesannete kõrgusel. Kribinal-krõbinal ronis ta arvutisse ja oli peagi tagasi teabega, et lähim ohvrikivi paikneb Ertsma kylas ja et Ertsma kyla asub... Jõudsin kylla ja kysisin esimeselt ette juhtunud talumehelt, kus säherdune kivi asub. Tekkinud vaikust ilmestasid otsaesise kortsutamine ja kukla sygamine. Alles siis tuli meenutus, et põllu peal on tõesti yks valkjat karva silt. Ehk selle sildi ligidal? Oli. Tulemise vaev tasus end veel teistki korda. Kivil pikutas ussikuningas, nagu ma hetk hiljem seda rästikut kutsuma hakkasin. Ja ta pikutas keset anniraha.
Hiie valu paim kuva: Hiiepuu lahkumine
AIN RAAL
Hiietamm Kuku tamm. Põlva maakond, Kanepi vald, Karste kyla.
Pyhapuu on söötis rohumaa kulupõlengu tagajärjel põlenud.
Parim kivi kuva: Assaku Nõiakivi
ILME PARIK
Vana Tartu maantee ääres Assakul, Rae vald, Harjumaa.
Euroopa suurima lohkude arvuga lohukivi. Kivil on 405 inimese loodud lohku ja lai sile liurada, mis annab tunnistust pikaajalisest kasutamisest. Kivi avastas 1964. aastal Oskar Raudmets.
Parim veekogu kuva: Silmaallikas
MATS KANGUR
Lumelinikuga Silmaallikas. Harjumaa, Tammiku, Nõmme allikasoo.
Kylmad olid kestnud, aga suurt lund ei olnud veel tulnud. Käin sellel allikal tihti ja sel korral oli tema veeserv kaunistatud justkui valge lumelinikuga.
Võro Instituudi ja Võro Seltsi VKKF avvuhind Vana Võromaa pyhäkotussõ ylesõvõtjalõ: Matsikõiv
LIIS KEERBERG
Võrumaa, Varstu vald, Matsi kyla ristikased.
Matsi ristikaskesid tean sellest ajast, kui ristipuude uurija Marju Kõivupuuga 2005. a sygisel Lõuna-Eesti ristipuid kaardistamas käisime. Vanasti tehti riste naistele lehtpuudesse, meestele okaspuudesse, aga nyyd seda nii rangelt ei eristata. Too hiljuti ristikõivu koorde lõigatud valendav rist on kah meesterahvale. Inimesed Vana-Roosa poes veel rääkisid, kuidas yks liinibuss oli matuserongi taga seisnud ja oodanud, kuni risti lõigati... Aga elu ja surma märgid on siin Võrumaal rahulikult kõrvuti, nagu sellel udusel hommikul siin näha võis.
Põlvamaa parim kuva: Emaläte
KERLY ILVES
Põlvamaa, Põlva vald, Taevaskoja kyla.
Taevaskoda on juba lapsepõlvest oluline looduspaik olnud, kus palju põnevat näha saab. Nyyd vanemana oskan rohkem vaadata ja mõtiskleda asjadest, mis hiiele omased on. Emaläte on yks kõige mystilisemaid ja huvitavamaid kohti Taevaskojas.
Parim saarte kuva: Kaali järv
JANNE ORRO
Kaali järv Saaremaal. Võetud täiesti tavalisel juulipäeval sel aastal.
Yllatuse eriauhind: Pyhajärve hing
PILLE PORILA
Otepää Pyhajärv. Kas tõesti on võimalik, et yhe järve hing ilmutab ennast mingisugusel näol – nii tundus pärast Otepää Pyhajärvega järjekordset kohtumist oma pilte vaadates – natuke endassetõmbunud kõiketeadja pilgu ja linnunäoga. (kuigi tavatu, aga see pilt peaks olema just pystiselt, ainult siis on nägu näha, mis tekkis tänu peegelusele).
02.11.10223 (2010) Hiite kuvavõistlus pakkus mitmeid toredaid leide
31.10. lõppenud Maavalla hiite kuvavõistlus pakkus mitmeid toredaid leide.
Kuvavõistluse hindamiskogu vaatas võistlustööd läbi ja määras võitjad 02.11. toimunud koosolekul. Võitjad tehakse avalikult teatavaks 20.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissyndmusel.
Kuigi tänavune hiite kuvavõistlus tõi mõnevõrra vähem kaastöid kui varasematel aastatel, on selle tase tõusnud ning pakkus mitmeid toredaid yllatusi. Näiteks on tänavu hästi esindatud ristipuud ning mitmed autorid on varustanud oma tööd väga teaberikaste selgitustega.
Maavalla koja juhatuse liikme Tiit Kaasiku sõnul aitab võistlus jäädvustada pyhapaikade kui olulise elma- ja looduspärandi tänast olukorda. "Eriti oluline on, et võistlustööd näitavad, kuidas pyhapaikadega seotud iidne pärand elab praegu edasi meie tegemistes, rikastab meie vaimset elma ja maastikke" ytles Kaasik.
Maavalla hiite kuvavõistluse hindamiskogusse kuuluvad loodusfotograaf Arne Ader, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll, taidur Epp Margna ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.
Sajakonnal kuval on 20 autorit jäädvustatud 43 erinevat pyhapaika 12 maakonnast ning 31 omavalitsusest.
Võitjad tehakse avalikult teatavaks 20.11. algusega kl 13 Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis Vanemuise tn 42 toimuval Hiie väe tunnustamissyndmusel.
Võistlusele saadetud kuvadega ja neile lisatud selgitusega saab tutvuda Maavalla koja Kuvakonnas.
29.10.10223 (2010) Hiite kuvavõistlus kestab selle nädala lõpuni
Selle nädala lõpuni saab Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid saata. Võistluse juhendi ning seni saadetud toredate kuvadega saab tutvuda siin: http://www2.maavald.ee/pildid/
Vaadake yle enda varem tehtud pyhapaikade kuvad või seadke nädalavahetusel sammud värvikirevasse loonasse. Ilm peaks seda igati soosima.
Maavalla tuntumad pyhapaigad on Panga pank, Kaali järv, Pyhajärv, Suur- ja Väike Taevaskoda, Kuremäe Hiiemägi, Ebavere mägi, Palukyla hiiemägi, Mihkli hiietammik, Lehmja tammik ... Ajaloolisi looduslikke pyhapaiku võib aga leida igast kihelkonnast.
Kuigi muinsuskaitse alla on võetud vähem kui viiendik teada olevatest pyhapaikadest ja needki on korralikult uurimata, tasub siiski ka Muinsuskaitseameti lehele vaadata: http://register.muinas.ee/?menuID=monument
Kui valida sellel lehel paremas veerus maakond, soovi korral vald ning kindlasti arheoloogiamälestised, leiab muude mälestiste hulgas ka yksikuid pyhapaiku. Iga mälestise lehelt avaneb ka täpset asukohta näitav kaardilink.
Pyhapaika pildistama minnes tuleb meeles pidada, et see on pyha paik, mille rahu ei või häirida ning kus asuvaid ande ei või puutuda. Tutvu heade hiietavadega: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu
Selle nädala lõpuni ootab Maavalla koda teie ettepanekuid, keda kuulutada tänavu Hiie sõbraks. Lähem teave: http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4014&op=lugu
30.04.10223 (2010) Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10223
Kolmandat korda toimuva Maavalla hiite kuvavõistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade varjatud väärtusi.
Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad kätkevad endas looduslikke ning ainelise ja vaimse elma väärtusi, mis ootavad uuesti avastamist. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja hoolimatult.
Osalejad
Töid hinnatakse kahes jaos: noored kuni 16-aastased (kaasa arvatud) ning vanemad.
Mida jäädvustada?
Pildil võivad olla ajaloolised looduslikud pyhapaigad: hiied, yksikud pyhad puud, allikad, kivid, ristipuud, samuti kurepesadega postid, millele seotakse paelu. Pilti võib teha pyhapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pyhapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile pyyda pyhapaiga reostamist või rikkumist.
Jäädvustatud paik või ese peab olema äratuntav.
Millised peavad kuvad (fotod) olema?
Iga osaleja võib saata kuni kymme kuva.
Arvesse lähevad vaid digikuvad, mille pikem kylg on vähemalt 3000-piksline (noortel võib olla ka 2000-piksline). Kuvad peavad olema jpg-formaadis.
Kuva saatmine
Kuva yleslaadimise keskkonnas tuleb täita kõik väljad, samuti lisada pildi saamise lugu (paigast teadasaamine, selle otsimine ja kuva tegemine), samuti koha lugu või lood, millest selgub, et tegemist on pyhapaigaga. Oluline on ka viide teabeallikale.
Tähtajad
Kuvasid saab Maavalla koja kuvalehel yles laadida lehekuu algusest porikuu lõpuni (01.05. - 31.10). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte talve hakul Tartus.
Auhinnad
Noorte ja vanemate arvestuses antakse välja esimesed auhinnad. Eriauhinnad antakse neis ryhmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, tavad, hiie valu.
Põlva Linnavalitsus on seoses Põlva pärimusaastaga välja pannud kaks eriauhinda: parimale Põlvamaal asuvale loodusliku pühapaika kajastavale kuvale ja parimale Põlvast pärit noorele fotograafile.
Mis on Maavald?
Maavallaks on maarahvas nimetanud oma kodumaad. Lisaks Eesti vabariigi maa-alale hõlmab Maavald praegu Venemaal asuvaid Vadja- ja Seto alasid ning Põhja-Lätis asuvaid põliseid maarahva kyli. Maavalla koda yhendab maarahva põlise loonausu kodasid.
Mis on 10223?
10223 on tänavune aastaarv maarahva ajaarvamise järgi. Nii palju aastaid tagasi toimus Billingeni läbimurre, mille järel vabanes suur jagu Maavalda hilisjääaegse paisjärve vee alt. Ligikaudu sama vana on meie rahva ja elma lugu.
Kuvavõistlus toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.
Looduslike pyhapaikade ylevaate ja muud asjakohast teavet leiab Maavalla koja pyhapaikade lehelt.
Lähem teave
koda [at] maavald.ee, tel 56 686 892
Toetajad
Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto
Teevad koostööd
Hiite Maja SA, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Roheline Värav, Bioneer, ilm.ee
Vaata lisaks
10222. ajastaja Hiite kuvavõistlus
10221. ajastaja Hiite kuvavõistlus
Kuva: Eelmise aasta hiite kuvavõistluse võitis Ilme Pariku kuva Saula Valgeallikast.