Hiite Maja tunnustab hiiesõbralikke tegusid. Sellega soovime väärtustada pühapaikade hoidjaid, uurijaid ja tutvustajaid, tutvustada ühiskonnas hiite hoidmise head tava ning aidata kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele.
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2024
MAAUSULISTE VIRU KODA on tegutsenud Tammealuse hiie eestkostjana
Virumaal, Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Samma külas asub Tammealuse hiis, kuhu veel sadakonna aasta eest koguneti hiiepühi pidama üle terve kihelkonna. Alates 2010. aastast on selle hiie eestkostjana tegutsev Maausuliste Viru Koda hoolitsenud selle eest, et hiierajad oleksid avatud, allikad puhtad ja põline hiiepühade tava kestaks edasi.
EESTI RAHVALUULE ARHIIV toetas ja aitas korraldada Hiite kuvavõistlust
Meie rahval on tavaks teha suuri asju ühiselt, talgukorras. Nii toimib ka maailmas ainulaadne rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus vabatahtlike ja toetajate ühisel jõul. Eesti Rahvaluule Arhiiv on alates 2013. aastast toetanud võistluse auhinnasalve oma põnevate väljaannetega. Nüüd juba kümme aastat on ERA osalenud ka võistluse sisulises töös, valides välja Pärimuse auhinna.
TAGAVÄLJA TALU toetas Hiite kuvavõistlust
Jõhvi kihelkonna Atsalama külas tegutsev Tagavälja talu on toetanud Hiite kuvavõistlust alates 2014. aastast. Virumaa auhinna võitjad on saanud lahkes talus nautida suitsusauna ja õppida kodus leiba valmistama. Terveks ja jätkusuutlikuks eluks on vaja nii ühte, teist kui ka kolmandat. Looduslikud pühapaigad on meie ühine pärand ja nende eest hoolitsemine meie ühine hool, teab Tagavälja pererahvas.
ENE LUKKA edendas kõrgkoolides hiieharidust
Rahvakultuuri teenekas uurija ja täiskasvanute õppe edendaja Ene Lukka on looduslike pühapaikade alaseid teadmisi pidanud oluliseks aastakümneid. Alates 2017. aastast loetakse tema eestvedamisel pühapaiku tutvustavaid aineid ka mitmes kõrgkoolis. Nii on saanud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ning Viljandi Kultuuriakadeemia sajad tudengid alusteadmisi looduslike pühapaikade kohta.
LEMBITU TWERDIANSKI aitas kaasa pühapaiakde kaardistamisele
Lembitu Twerdianski on kaardisatanud mitmeid Kullamaa kihelkonna pühapaiku ja andnud suure panuse selle valdkonna edendamisse kogu Eestis. Tema eestvedamisel käivitati 2003. aastal maastikul asuva pärandkultuuri laiaulatuslik kaardistamine. Nii saime esialgseid andmeid paarisajast pühapaigast. See andmestik on olnud abiks Looduslike pühapaikade kaardi loomisel ja ka edasiste uuringute korraldamisel.
EEVA HELGA KUPITS jäädvustas ja uuris Valjala kihelkonna pühapaiku
Eeva Helga Kupits on kümmekonna aasta jooksul suure püsivuse ja hoolega jäädvustanud ja uurinud Valjala kihelkonna pühapaiku. Juba põhikoolis võitis ta Hiite kuvavõistluse noorte auhinna. Kuressaare Gümnaasiumis koostas ta loovtöö kodukihelkonna pühapaikadest. Tänavu aga kaitses Tartu Ülikoolis bakalaurusetöö "Looduslike pühapaikade kaitse: õiguslikud aspektid ja probleemid Valjala kihelkonna näitel". Jääb vaid soovida, et selliseid noori sirguks igast koolist!
VALMAR LIUHKA aitas kaardistada Tudu kandi pühapaiku
Enamik Eesti pühapaiku ootab alles kaardistamist ja sageli on see võimalik vaid kohalike põliselanike kaasabil. Tänavu sügisel pühendas põline metsamees Valmar Liuhka lahkesti oma aega selleks, et anda edasi Tudu kandi pühapaikade pärimusi ja näidata need paigad ka maastikul kätte. Tänu sellele talletasime väärtuslikke andmeid ja kaardistasime mitu pühapaika.
VIRUMAA MUUSEUMID aitas koondada Virumaa pühapaikade arhiiviandmeid
Looduslike pühapaikade kaardistamine algab varasemate andmete korjamisest. Virumaa Muuseumid on mitme aasta jooksul osutanud tõhusat kaasabi Virumaa pühapaiku puudutavate arhiiviandmete – vanade maakaartide ja käsikirjade – leidmisel ning koondamisel. Tänu sellele oleme leidnud mitmed pühapaigad ka maastikul üles ja kandnud kaardile.
SOPHIE PLANQUE JA JEREMY VAUGEOIS jäädvustasid südamega filmi
Prantsuse dokumentalistid Sophie Planque, Jérémy Vaugeois valmistasid aastatel 2022-24 dokumentaalfilmi “Aux Pays des Brumes” (Udumaad). Peamiselt Leedu ja Eesti looduse ja pärandikandjate kõrval on seal mõjusalt kujutatud ka meie looduslikke pühapaiku ning rahvusvahelisele vaatajaskonnale tutvustatakse Eesti looduslike pühapaikade kaarti.
Filmi jäädvustamisel näitasid nad üles erakordset pühendumist, sest võtsid selleks talvisel ajal jalgratastel ette mitme tuhande kilomeetri pikkuse teekonna.
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2023
RIINA LAANETU aitas kaardistada rannakülade tite- ja liukive
Enamik looduslikke pühapaiku on seni kaardistamata ning koos viimaste mäletajatega kaovad maastikult ka paljud tähenduslikud paigad. Seetõttu on just praegu väga oluline jõuda mäletajateni. 2022. a suvel oli Tsitre külavanem Riina Laanetu meie teejuhiks Kuusalu kihelkonna rannakülade mäletajate juurde. Tema hindamatu väärtusega kaasabil kaardistati paarkümmend tite- ja liukivi, mis hoiavad inimeste kodukohatunnet ja ühtlasi on meie looduskultuuri ilmekad näited. Soovime, et Riina Laanetu eeskuju innustab teisigi oma kodukohta paremini tundma õppima ja pühapaikade kardistamisele kaasa atama.
HANNES KONIST hoidis silma peal Tõrma Hiiemäel
Meie pühapaigad on põlised looduskaitsealad, mida on ajast aega kaitsnud ja vajadusel ka varjanud kohalikud kogukonnad ja inimesed. Alati pole see olnud lihtne, sest on aegu, kui püha maa on oma kätte saanud need, kes ei hooli. Rakvere lähedal asuv Tõrma Hiiemägi on küll muinsuskaitse all, kuid viimastel aastatel on seal rüüstatud metsa, kavandatud seiklusparki ja tänavu kevadel raadatud osa Hiiemäe nõlvadest põlluks.
Kohalik talumees Hannes Konist on hoidnud pühapaigal silma peal ja teavitanud seal toimuvast korrapäraselt nii ametiasutusi kui ka Hiite Maja. Märkamine ja hoolimine on esimesed ja kõige tähtsamad sammud, mis aitavad meie pärandit hoida. Seetõttu on Hannes Konist oma tegevusega eeskujuks kõigile Eesti inimestele.
LY LAANEMETS tutvustas lastele Mulgimaa pühapaiku
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Kui me soovime, et inimesed, eriti aga tulevased maa- ja metsaomanikud, ametnikud ja poliitikud oskaksid looduslikke pühapaiku väärikalt hoida, tuleb neid põliste tarkuse osas harida juba maast-madalast. Ly Laanemets Lilli Looduskeskusest on selles osas teinud head tööd. Alates 2001. a on ta tutvustanud lastele looduslike pühapaikade traditsioone ja alates 2014. a viinud lapsi Mulgimaa pühapaiakdega ka vahetult tutvuma. Lisaks, Lilli Looduskeskuse eestvõttel valmisid 2020-2023 koolidele mõeldud kogumikud, mis tutvustavad Tarvastu, Helme ja Karksi kihelkonna pühapaiku. Oma tegevusega on Ly Laanemets andnud suure panuse pühapaikade-alase hariduse edendamisse ja on seega heaks eeskujuks kõigile õpetajatele.
EVE RANDVERE annetas looduslike pühapaikade heaks
Viimastel aastakümnetel on Eesti riik ja inimesed panustanud väga palju raha ja aega mõisate ja kirikute remontimiseks ja nendega seotud kultuuri edendamiseks. Looduslikud pühapaigad on aga jäetud vaeslapse ossa. Seetõttu on paljud hiied, pühad lätted ja kivid ikka veel kaardistamata ja on sageli ka armetus seisukorras. Seda tänuväärsem on iga annetus ja muu toetus, mis aitab pühapaikade tundmisele ja säilimisele kaasa. Eve Randvere toetas eraisikuna annetustega aastatel 2021-2023 Hiite Maja tegevust ja aitas seega kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele. Aituma aitamast!
ANNA-LIISA LUTSAR aitas hiiekaitsjaid vabatahtliku tõlgina
Vabatahtlikul tööl on olnud läbi aastakümnete kaalukas osa nii pühapaikade uurimisel, tutvustamisel kui ka kaitsmisel. Tänu vabatahtlikele on pühapaikade loodus- ja kultuuripärand täna paremini teadvustatud ja hoitud. Anna-Liisa Lutsar on andnud vabatahtliku tõlkijana aastatel 2008-2023 suure ja olulise panuse pühapaikade õiguskorralduse, uurimise, tutvustamise ja hoidmisega seotud tegevustesse. Tema tagasihoidlik ja pühendunud töö väärgib igati avalikku tänu ja tunnustust ja on eeskujuks igale Eesti inimesele.
MADIS KALLAS tõi ministrina pühapaikade kaardi riigiportaali tagasi
Vastvalminud looduslike pühapaikade kaart kõrvaldati segastel asjaoludel 2018. a riigiportaalidest. See otsus piiras pühapaikade uurimisandmete avaldamist ning tõi kaasa mitmete kaardistatud pühapaikade rüüstamise. Keskkonnaminister Madis Kallas võttis 2023. a kevadel oma südameasjaks kaardirakenduse taastamise ning sama aasta sügisel, juba regionaalministrina, viis alustatu ka lõpule. Alates 2023. a lõpust on Looduslike pühapaikade kaart Maa-ametis taas avalikkkusele kättesaadav ning aitab kaasa pühapaikade loodus- ja kultuuripärandi paremale tundmisele, uurimisele ja hoidmisele. See tegu muutis Eesti paremaks.
MAA-AMET lõi looduslike pühapaikade kaardirakenduse
Looduslike pühapaikade varjamine aitas neid kunagi edukalt võõra võimu eest kaitsta. Saladuses hoitud paiku ei osanud võõrad rüüstada, omad aga teadsid ja hoidsid. Täna, kus meil on Eesti riik, aga omad sageli enam ei tea ja ei oska seetõttu pühapaiku hoida, on vaja need kaardile panna.
Maa-amet valmistas 2023. a koostöös Hiite Majaga looduslike pühapaikade kaardirakenduse ning avaldas selle geoportaalis. Valminud rakendus on olulise ja pikaajalise mõjuga meie loodus- ja kultuuripärandi uurimise, tundmise ja hoidmise jaoks, aga ka toeks piirkondlikule arengule. Tehtud töö muudab Eesti paremaks.
PÕLVA VALD tõhustas pühapaikade hoidmist
Enamik looduslikke pühapaiku ei kuulu riikliku kaitse alla. Nende säilimise saavad tagada maaomanikud ja kohalikud omavalitsused.
Põlva vald kandis looduslikud pühapaigad koostamisel olevasse üldplaneeringusse 2029+, et tagada neile väärtuslikele paikadele parem kaitse. Samuti pöördus Põlva vald 2022. a Riigikohtu poole, et saada pühapaikade kaitse osas parem õigusselgus. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis järgnevalt välja otsuse, mille kohaselt on looduslike pühapaikade kaitsmine igaühe kohus ning pühapaikade kui kultuuripärandi kaitse eest vastutavad võrdselt riik ja kohalikud omavalitsused.
Oma tegevusega on Põlva vald loonud eeskuju, mis aitab luua looduslikele pühapaikadele parema kaitse nii Põlva vallas, kui ka mujal Eestis.
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2020-2022
Meoma Hiiemäe ja selle tavade hoidmine
Hiites kohtuvad ja põimuvad loodus ja kultuur. Meoma küla on oma Hiie- ehk Kiigemäge läbi aegade hoidnud ja järginud seal põliseid tavasid. Mäel leidub põlispuid ja väärtuslikke liike. See on üks vähesid Eesti hiiepaiku, kus on tehtud jaanituld katkematult kuni tänaseni. Samuti on seal ikka ja jälle uuendatud külakiike, Männiku talu eestvõttel viimati alles tänavu. Nõnda on Meoma heaks eeskujuks kõigile Eesti küladele.
Meoma hiiest on veidi juttu selles videos: Külalood: Meoma: https://www.youtube.com/watch?v=sEc_Y7LwEmA
Toomalõuka Liukivi hoidmine
Eestis on teada sadakond liukivi, millel lapsed ja noored on aja veetmiseks liugu lasknud ja millelt naised on salaja lapseõnne otsinud. Enamik liukive on tänaseks unustusse vajunud. Saaremaa Anseküla kihelkonna Toomalõuka küla Liukivi on aga elavas kasutuses. Külarahvas on seda kivi hoolega hoidnud. Kevadeti tehakse kivi juures korrastustalguid, maantee ääres osutab kivile viit ja rada kivini on avatud. Et hõlbustada liulaskmist, pandi mõne aasta eest kivi juurde isegi liualused. Oma tegevusega on Toomalõuka küla heaks eeskujuks kõigile Eesti küladele.
Liukivi foto: https://www.hiis.ee/kuva/kuvavoistlused/2018/toomal-uka-liukivi-4481
Setomaa allikate korrastamine
2020. aastal tellis Seto Instituut Võmmorski, Ermakova ja Simaski lätte arheoloogilised uuringud ning vedas eest nende korrastamist. Samuti anti nõu Värska Silmalätte korrastamiseks. Nõnda sai mitu püha lätet puhtaks, nende varasema kasutamise kohta kogunes arheoloogist teavet ning pühade allikatega seotud tavad saavad seal edasi kesta.
Seto Instituut allikate puhastamisest: http://www.setoinstituut.ee/setomaa-allikate-puhastamine/
Tamme-Lauri tamme väravad
Tamme-Lauri tamm on Eesti suurim ja vanim tamm, keda külastavad igal aastal tuhanded inimesed. Teda võib nimetada rahvuspuuks ja riiklikuks sümboliks, mis ehtis 2010. aastani Eesti 10-kroonist rahatähte. 2020. aastal toimunud Antsla puukunsti päevade raames kavandati, valmistati ja paigaldati Tamme-Lauri tamme juurde väravad ja pink. Ettevõtmise korraldas Merle Tombak. Mõtte tegid teoks Lauri Tamm, Kahrut-Silvester Vilbaste, Anna Otsolainen, Mari Hiiemäe ja Silver Rannak.
Pärimuste kohaselt on meie pühi puid, allikaid, kive ja hiiepaiku ümbritsenud aiad. Kus aedu, seal väravaid. Nii on Tamme-Lauri väravad heas kooskõlas põlise tavaga ning aitavad paiga pühadust paremini teadvustada.
Videolugu väravate avamisest: https://lounapostimees.postimees.ee/7036642
Raamat Pühapaigad looduses
Mari Ojasaar koostas, illustreeris ja avaldas 2022. aastal raamatu Pühapaigad looduses. Raamat tutvustab lastele pühapaikade loodust, pärimusi ja tavasid. See raamat on kena värav, mis juhatab väiksemaid lugejaid looduslike pühapaikade juurde ja aitab meie pärandil edasi kesta.
Raamatu tutvustus: https://jestribe.com/toode/raamatud/puhapaigad-looduses/
Jõgeva maakonna pühapaikade uurimine ja tutvustamine
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldas aastatel 2019-2021 ettevõtmise, mille raames uuriti maakonna pühapaiku, korraldati seminar ja ekskursioon ning avaldati Kohapärimuse blogis 30 artiklit. Sellega anti väärtuslik panus maakonna põlise pärandi edasikestmiseks ja elukeskkonna väärtustamiseks.
Kohapärimuse blogi: https://kultuuritee.ee/blogi/
Vana-Võromaa pühapaikade teadvustamine
Võro Instituut on aastatel 2010-2022 pannud välja Hiite kuvavõistluse Vana-Võromaa auhinna ja valinud välja auhinnapildi. Samuti koostasid ja andsid nad välja 2023. a kalendri Vana-Võromaa pühapaigad, milles kasutatud fotod on saanud Hiite kuvavõistlusel auhinna või tunnustuse. Seega on Võro Instituut aidanud tublisti kaasa pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele.
Kalendri tutvustus: https://umapuut.ee/toode/2023-aasta-seinakalender-pyhapaikadega/
Pühapaikade teadvustamine
Kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad on 2020. a asutamisest peale oma tegemistes meeles pidanud ka looduslikke pühapaiku. Metsamanifestis, Metsapetitsioonis, meeleavaldustel, kohtumistel poliitikute ja välismaal asuvate keskkonnaühendustega on ikka ja jälle jutuks võetud ka põlised pühapaigad. Sellega on nad kaasa aidanud looduslike pühapaikade väärtuste teadvustamisele ja hoidmisele.
Päästame Eesti Metsad MTÜ: https://savetheforest.ee/
Linnurahu edendamine
Eesti Ornitoloogiaühing on alates 1999. aastast järjekindlalt selgitanud ametnikele, metsaomanikele ja avalikkusele pesitsusrahu tähtsust. 2020. aastast alates on pesitsusrahu eest väljas ka MTÜ Päästame Eesti Metsad. Käiviti Pesitsusraadio, pesitsusrahu petitsioon jm algatusi, mis kasvatasid kiiresti ühiskonna teadlikkust. Elustik ja sealhulgas linnud on lahutamatu osa pühapaikadest. Seetõttu kaitseb pesitsusrahu kevadsuvisel ajal ka paljusid pühapaiku.
Eesti Ornitoloogiaühing: https://www.eoy.ee/
Pesitsusrahu: https://pesitsusrahu.org/
Hiiesõbralikud ettevõtmised 2019
1. Jüri Arstikivi hoidja Viktor Jaave
Harjumaal Vaskjala (Jüri) kihelkonna Jüri alevikus Sarapiku tn 4 kinnistul metsas asub põline looduslik pühapaik – suure vaagnataolise lohuga Arstikivi. 1980. aastatel, kui kolhoos tahtis Arstikivi ja selle naabruses asuvat lohukivi ära vedada, kaitses põliselanik Viktor Jaave kivi niivõrd innukalt ja visalt, et see jäeti rahule. Hiljem on Viktor Jaave hoolitsenud kivi ümbruse eest ja tutvustanud selle pärimusi noorsoole. Esivanemate pärandit hoides ja väärtustades on Viktor Jaave eeskujuks kõigile Eesti inimestele.
2. Rannu Tulimäe eestkostjad
Tartumaal Rannu kihelkonna Valguta ja Ervu külas asub põline hiiepaik Tulimägi ehk Kaarse mägi. Oma südant kuulates ning targalt talitades peatasid Tulimäe eestkostjad 2019. aastal RMK kavatsuse hakata pühast metsast puid raiuma. Sellega päästsid nad hiiepaiga selleks korraks järjekordsest RMK rüüstamisest. Oma tegevusega on Tulimäe eestkostjad eeskujuks Maavalla kõigile kogukondadele, kes seisavad terve elukeskkonna ja esivanemate pärandi eest.
3. Körgema allika hoidja Leo Filippov
Saaremaal Jämaja kihelkonna Lõupõllu küla riigimetsas asub Körgema Völu alligas. Metsaülemana töötades hoidis leo Filippov 1970. aastatel ära allika ümbruse lagedaksraiumise, päästes rüüstamisest tundliku veesilma ja elurikka metsa. Hiljem on ta koos mõttekaaslastega allikat korrastanud ja valvanud. Oma tegevusega on Leo Filippov heaks eeskujuks teistele metsameestele ja samuti kõigile Eesti inimestele.
4. Ansambel Metsatöll - Koduhiite kaitsel
2019. aasta suvel, nördinuna järjekordse hiiemetsa (Virumaa Aburi hiis) lagedaksraiumisest, valmistas ansambel Metsatöll koos Marko Matverega laulu „Koduhiite kaitsel“ kontsertvideo. See Maavalla loodusele ja hiitele raskel ajal valminud teos juhtis avalikkuse tähelepanu põliste pühapaikade ja samuti eesti rahva juurte hävitamisele. Oma tegevusega on Metsatöll eeskujuks kõigile Eesti muusikutele.
5. Marko Matvere - Koduhiite kaitsel
Marko Matvere andis lauljana oma hääle ja väe ansambli Metsatöll 2019. a valminud kontsertvideole „Koduhiite kaitsel“. See häiriv, kuid samas liigutav video meenutab, et hiite vägi hoiab meie rahvast, kuid ka hiied ise vajavad hoidmist. Selle teoga on Marko Matvere heaks eeskujuks kõigile Eesti loomeinimestele.
6. Ajakirjanik Katrin Lust ja Kuuuurija saade
Katrin Lusti juhtimisel jäädvustati aastatel 2018-2019 mitmel pool Eestis looduslike pühapaikade rüüstamist ning tehti teemat avavaid intervjuusid. Töö tulemusel jõudis 28.10.19 Kanal2 saates Kuuuurija eetrisse sisukas saatelõik, mis avab pärandi hävitamise ulatust ja põhjuseid. Pühapaikadega seotud väärtused ja põletavad mured jõudsid mõjusas esituses paljude televaatajateni. Oma tööga on Katrin Lust eeskujuks kõigile Eesti ajakirjanikele.
7. TV3 reporter ja operaator Virgo Pärn
Virgo Pärn on aastatel 2016-2019 jäädvustanud ja vahendanud TV3 uudistesaadetele looduslike pühapaikadega seotud sündmusi. Sellega on andnud väärtuslik panus pühapaikade paremaks tundmiseks Eesti ühiskonnas. Oma tegevusega on Virgo Pärn heaks eeskujuks kõigile Eesti ajakirjanikele.
8. Martin Kivisoo ja Tihuse turismitalu
Tihuse turismitalu ja Martin Kivisoo on aastatel 2008-2019 pannud välja Hiite kuvavõistluse Saarte auhinna; samuti on nad pikka aega tutvustanud Muhumaa pühapaiku kuvanäitusel, teabestendidel ja ekskursioonidel. Sellega on Martin Kivisoo ja Tihuse turismitalu tublisti kaasa aidanud pühapaikade tutvustamisele ja väärtustamisele ning olnud eeskujuks kõigile Eesti ettevõtetele.
9. MTÜ Puhkpillimuusika Koda
Muusika vaimustab, ühendab ja aitab kaitsta ka hiiepaiku. MTÜ Puhkpillimuusika Koda tellis 2019. aastal Metsatöllu laulule „Koduhiite kaitsel“ pasunakooride seade. Sellega andis Puhkpillimuusika Koda panuse looduslike pühapaikadega seotud heliloomingu varasalve ning on heaks eeskujuks kõigile loomeinimestele.
10. Mati Põdra
Dirigent ja muusikapedagoog Mati Põdra kirjutas 2019. aastal Metsatöllu laulule „Koduhiite kaitsel“ pasunakooride seade. Sellega andis ta kena panuse looduslike pühapaikadega seotud heliloomingu varasalve ning on heaks eeskujuks kõigile loomeinimestele.
11. Kõrtsi talu pere - Varbla khk Kulli k Nõiakivi hoidjad
Ajaloolise Läänemaa Varbla kihelkonna Kulli küla Kõrtsi talus asub põline looduslik pühapaik – Nõiakivi. Kõrtsi talu pere on pühapaika hästi hoidnud. Aastatel 2005-2019 viidi loomade karjamaa kivist eemale, rajati rändrahnu ümber kiviaed ja värav ning avati juurdepääs huvilistele. Oma tegevusega on Kõrtsi pere heaks eeskujuks kõigile pühapaikade maaomanikele.
12. Tartu Postimees
Ajaleht Tartu Postimees käsitles 2019. aastal korduvalt ja mõjusalt Rannu kihelkonna Valguta ja Ervu külas asuva Tulimäe hiie muresid. Tänu sellele on lugejad kursis Tulimäge ohustava metsaraide ja sellega seotud aruteludega. Oma tegevusega on Tartu Postimees aidanud kaasa pärandi ja terve elukeskkonna säilimisele ning annab head eeskuju kõigile Eesti meediaväljaannetele.
Hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustused 2010-2018
Looduslike pühapaikade uurimise, tutvustamise ja hoidmise eest võib tunnustada eraisikuid, ühendusi, kogukondi, asutusi ja ettevõtteid. Ettepanekud palume saata: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
