Hiiesüda

Ühel sügisesel Oktoobri varahommikul läksin juba endale lapsepõlvest tuttavasse kohta, Urumarja spordilaagri kõrval asuva Pärnu jõe äärde. Seal ootas mind rähdrahn, Kalevipoja Vesitaskukivi ehk Võnnukivi.

Fotole sai nimeks Hiiesüda, kuna ta meenutab kuju poolest südant. Abikaasa Angeelia Pedaja kirjutas inspireeritud videost ka luuletuse ning mina muusika, mis kõlab video all.

Soovitatav kuulata heade kõlaritega. :)

Luuletus:

Istub kivi tasaselt vetel,
kus loodus andnud talle hingamist,
murdes elu teed läbi temast
kui ei millegist

Ent kui olla ta ka murtud,
praost vesi sai pääsema voolamisse
Sest on tühja südant raskem kanda,
kui südant täis armastust

Nii ikka andes enda
tuksuvaks olemisse
Et üha tunda elamist