| Ülesvõtte lugu: | Tänane sügishommik oli karge ja ere. Maailm veel tasane, alles ärkamas. Läksin vaikselt õue, et lasta mõtetel puhata, meelel avarusse kanduda. Minu tavapärane jalutustiir viib ikka ümber Meoma Hiiemäe, meie kiigemäe. Lähenen mäele tagantpoolt, seal on kõrged vanad puud ja nende all käia on hea. Enne mäele tõusmist märkasin äkitselt, et keegi on juba nõnda varakult kiikuma tulnud! Hääletult ja tagasihoidlikult kiikus seal keegi väga ilus, väga särav ja soe. Kiikujaks oli...sügispäike. Kuldses kiirtekirjas ja veidike vallatlev. Ikka üles ja alla, kiirtepärg veiklemas. Mina olin imestusest päris vakka ja jälgisin seda varahommikust muinaslugu. Korraga tundsin, et õõtsun ka ise kaasa, jalad küll vastu maad, kuid mu keha oli haaranud sarnane kiikuv rütm nagu Päikesel kiigel. Rohulibled ja maha langenud lehed mu ümber olid veel öisest külmast tardunud ja rabedad, minu sisemuses aga tärkas soojus ja sügiskuldne kiirgav-mahe valgus. Iseeneselegi märkamatult sain korraks kiikuda koos...Päikesega! Tema seal üleval mäe otsas kiigel ja mina veel all, mäejalamil vaikselt kaasa õõtsudes. Olin tänulik, olin rõõmus, sest sain näha, kuidas Meoma Hiiemäel käis kiikumas Päike! |
| Pühapaiga nimi: | Meoma Hiiemägi |
| Koht: | Meoma küla, Peipsiääre vald, Tartumaa |
| Pildistamise aeg: | oktoober 2025 |
| Autor: | Berit Petolai |
Autor annab ülesvõtte Creative Commons 3.0 litsentsi tingimustel vabakasutusse. Ülesvõtet võib mittetulunduslikel eesmärkidel ja autorile viidates tasuta kasutada.