Pilt on tehtud 2020. aasta vananaiste suvel, erakordselt soojal ja päikeselisel pühapäevasel pärastlõunal. Loojuv päike pakkus vahvat valgusemängu allikat ümbritseva lepasalu latvades ja võrestikus, andes paigale maagilise loodusliku katedraali hõngu. Paraku pole vastu päikest pildistamine just kõige hõlpsam tegevus, ent peale mõningast eksperimenteerimist sai looduslik pühamu pildile püütud. Pilt on vast ka kinnitus sellest, et looduslikku pühapaika tuleb minna teatava eelhäälestusega ja aega võttes aga mitte tormata nagu ostukeskusesse. Siis võib neis paigus märgata ilu ja maagiat, mis kaasaegses tormavas tarbimishulluses on kättesaamatu. Kohalike jaoks on allikas läbi aegade suurt tähendust omanud, mida kinnitab ka asjaolu, et tänasel Vanamõisa küla vapil, mille autor on Liia Lumilaid, on lisaks Vanamõisa tuuleveskile ja kurele ka Sõeru ohvriallikas. Allikas on kohalike seas igatahes tuntud, selle paari tunni sees, mis paigas sai veedetud, käis allikal mitu inimest, kes tollest kamaluga vett võtsid ja oma nägu sellega piserdasid. Kahjuks pole ümberkaudse loodusega just väga peenetundeliselt ümber käidud. Mõnekümne meetri kaugusel teisepool külateed oli keegi buldooseriga puid maha sõitnud, ning allikast paremale jäi lagedaks raiutud väljak, kus oli buldooseriga pinnast kokku lükatud. Umbes paari kilomeetri kaugusele Sõeru ohvriallikast jääb Vanamõisa karavanipark, mille omanik Eero Kaljuste korraldab lastele ümbruskonnas harivaid mänge, mille tarbeks on metsateedele isegi üles seatud värvilised postkastid. Karavanipargi tagant koplitest pääseb külateele, mis viib välja Sõeru ohvriallikale. Juba mitmendat aastat korraldatakse kohaliku külaühingu eestvedamisel ja karavanipargi kaasvedamisel Sõeru ohvriallika talguid, et paika korras hoida, mis on ühtlasi ilmekas näide sellest, et pühapäikade korrashoid ja au sees hoidmine saab ennekõike alguse kohalikest endist. Allikas asub Vanamõisa külast loode poole jääva kõrgema põllumaa ääres, sellest 10-kond m edela pool kohati soostunud metsas. Allika ümbrusse jääb umbes 50 m laiune, kirde-edela suunaline, lepavõssa ja metsa kasvanud madalam ala. Selles jookseb allika kohast algav,ojasäng. Lohu keskele on moodustunud saar. Saarel, nagu ka allika ümbruses, kasvavad lepad. Algselt võis tegemist olla ühe suurema allikaga. Sõeru ohvriallikas on registreeritud ka Kultuurimälestiste registris tunusega 18979, https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=18979 .