Lapsepõlves rattaga külast külla sõites sai Kave lättest sageli janu kustutud ja veepudeleid täidetud. Tollal ei mõistnud ma, miks inimesed sidusid allika juurde paelu, kuid see tundus põnev ning ka mina lisasin mõnel korral kodust kaasa võetud paela postile või oksale. Alles hiljem sain teada, et see on vana tava jätta allikale ohvriand, sest selle vett peeti ravivaks, eriti silmahaiguste vastu. Paar kohalikku rääkisid, et käivad tänaseni Kave lättest puhast joogivett võtmas. Oli liigutav näha, et ka paelad pole kadunud. Endiselt leidub inimesi, kes hoiavad neid tavasid elus.