Lätis asuvat Zilaiskalnsi ehk Sinist mäge peeti muistseks pühapaigaks, kuhu inimesed kogunesid jaanipäeval ja teistel tähtpäevadel püha tuld austama, pidutsema ning jumalatele tänu avaldama. Mägi esineb ka Läti rahvuseeposes „Lāčplēsis“ rahva ja müütiliste kangelaste kogunemispaigana ning rahvapärimustes nõidade kohtumispaigana. Ühe muistendi järgi peatas äikesejumal Pērkons koos vihmavaimudega rootslased, kes tahtsid mäel puid raiuda ja kaitserajatisi ehitada. Teine pärimus jutustab Leedu suurvürst Gediminasest, kes olevat pärast eksiteele sattumist pääsenud ning kelle pääsemise mälestuseks püstitati 14. sajandil mäele sammas. Samuti räägitakse, et Gediminas kuulutas selle paiga kõigi balti rahvaste piiriks ja asetas mäele kivi. Zilaiskalnsi mägi ja selle ümbrus moodustavad muistse pühapaikade kompleksi, kuhu kuuluvad pühad hiiesalud ja puud, ohvrikivid, allikad ning pärimustega seotud künkad.