Torma ohvrikivi asub Jõgevamaal Liikatku külas. Keset põldu kõrguvad kõrvuti kuused ja männid, mõni madalam pihlakas ja leeder. Kaugemalt vaadates ei reeda miski, et tegemist võiks olla pühapaigaga. Sügisene viljakoristus oli läbi ja tänu sellele oli kivini pääsemine lihtne. Kivi olemasolust olen teadlik juba lapsepõlvest kui iga aastane koolimatk meid kohalike vaatamisväärsustega tutvuma viis. Kool ei vii ammu enam enda õpilasi kohalike väärtustega tutvuma. Seda suurem oli minu rõõm, kui mul õnnestus kaasa meelitada enda noorem poeg. Kümnene poisiuss, kelles on veel säilinud uudishimu maailma asjade ja salapära osas. Tema osalemine selles protsessis andis mulle võimaluse tutvustada talle ohvri- ja pühapaikade olemasolu ja rääkida nende tähtsusest meie esivanematele. Torma ohvrikivi on lapiku kujuga madal rahn mille suurust ei hooma enne kui oled tiiru selle ümber ära teinud. Rahnu kesksel olev lohk on sammaldunud ja ei ole enam märgatav. Küllap kasutati ka selle kivi lohku kogunenud vett ravimise eesmärgil nagu teistel ohvrikividel. Selle veega pesti haigeid kohti (nahalööbed, paised jne) ja vastutasuks anti kivile ohvrit. Ühtegi rahvapärimuslikku lugu kahjuks sellega kiviga teada ei ole. Selle nimi küll lubab eeldada pärimust, kuid dokumenteeritud allikaid selle kohta ei ole. Esimest korda märgiti kivi olemasolu 1868. aastal dr Schulz-Bertram enda teoses Wagien.