Vibru maanurk (tuntud ka kui Vibru mets või Vibru niit) on Järveküla järve lähedal asuv muistne kividest laotud pühamu, mida on nimetatud ka vanaks palvetamiskohaks. Kohanimedest lähtuvalt võib tegemist olla muistse päikesepühamuga (Kergu lats). See on Eesti üks puutumatumaid pühapaiku, kus on tänini tunda muistsete aegade hingust. Järve ääres asub nii suurtest kui ka väikestest kividest koosnev võrdlemisi suur kivikuhjatis, mida rahvapärimuses teatakse vana kirikuna. Kiviraunal kasvab vana salumets, mille puurindes annavad tooni iidsed pärnad ja jalakad. Vibru maanurga kivipühamu juures on ilmutanud end mitmed nägemused ning selle kohaga on seotud ka Eestis ainulaadne, haldjate või haldjalaadsete tegelaskujudega pärimus. Vibru metsa maanurgas oleva kivirauna võimalikku päikesepühamu versiooni toetavad sellest põhja pool asuvad Päiva-nimelised paigad – oli ju päev (päiv) kunagi päikese paralleelnimetuseks. Siinne piirkond on märgiline ka müütiliste esivanemate seisukohalt, sest pärimuse järgi peaks kuskil Vibrumetsa lähedal asuma Suure Tõllu haud. Selle pühapaigaga kohtusin esimest korda 2019. aasta kevadel. Õigupoolest ei teadnud ma siis sellest paigast veel midagi – tulin siia lihtsalt ilusat järve vaatama. Kuid teel järve juurde kerkis kui eikuskilt ühtäkki mu vaatevälja suurtest kividest moodustunud mägi, millel kasvas umbes paarisaja aasta vanune salumets. Mäletan, et olin tol hetkel lihtsalt sõnatu. See mõjus viisil, nagu oleksin kogemata sattunud täiesti teise aegruumi. Alles mitu aastat hiljem avastasin Kohanimekartoteegi andmebaasist, et selle koha näol ongi tegemist sealkandi ühe erilisema pühapaigaga.