Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik

Lehmja tammik, Peigmees

Lehmja tammiku vanuseks on peetud 5000 aastat. Muidugi pole nii vanadest tammedest midagi säilinud. Tammiku saamisloost kõnelevad aga muistendid. Meie käisime otsimas Jaan Remmeli raamatu "Lehmja tammik" põhjal legendilugudega puid, aga ka neid, mis muidu põnevad. Mõned näited. Üks - tõenäoliselt vanapäraseim - lugu räägib sellest, kuidas kaks pulmarongi koos vägevate nõidadega vastakuti sattusid ning vägevaim nõid teised puudeks moondas." (Jaan Remmel "Lehmja tammik" 2007, l k 8) "Rohem on teateid ühest pulmarongist ehk pulmasaajast, kes karistuseks lubamatu käitumise pärast (tammeistikute tallamine, pidutsemine, paastuajal või enne laulatust, kerjuse almusest ilmajätmine) tammedena igaveseks paigale jäid. Muundajaks on pakutud kõrgemat jõudu: Vanaisa, Vanataati, Taarat vms, kes võis pidutsejate sekka koguni välgunoole paisata." (Sealsamas, lk 8-9) Paastuajal laulatamise kohta on M. J. Eisenile saatnud loo Jüri kiriku pastor Eduard Tennmann: "Pruutpaari nõudmise peale laulatanud Jüri kihelkonnas Lehmjal katoloku kiriku paater paastu ajal korra peiu ja neiu paari. Pärast laulatust sõitnud paatergi pulmalistega üheskoos pulma, kus suur tants ja joomine pidanud algama. Et kallis paastuaeg sedasi saaks rikutud, moondanud Jumal karistuseks lõik pulmalised puudeks - tammedeks. Kogu saaja on praegu alles Lehmjas näha tee ääres. Ühel pool üksik tamm - paater. Teisel pool esiti kaks tamme: pruut ja peigmees. Kaugemal hulk teisi tammesid: need on pulmalised. Paater polnud küll esiti tahtnud laulatada, aga raha viinud mehe meele peast: pruutpaar laulatatud keelatud ajal. Karistus käis kannul."

Oktoober 2016

Kadri Ann Ots

Этим выбором автор отдает фотографию в свободное использование на условиях лицензии Creative Commons 3.0. Снимок можно использовать бесплатно в некоммерческих целях и соссылкой на автора.

2514 /