[Kahjuks pole andmeid, et seda paika oleks ka vanasti pühaks peetud. Toimetus]

Kaks mu väga head sõpra, Heiti ja Salme, otsustasid sel aastal pidada maha pulmapeo ning kohaks valiti Kassinurme. Valiku langetamisel sai määravaks teguriks, et lisaks maalilisele maastikule oli sealsamas ka püha koht, Kassinurme hiis. Noored otsustasid kohta vaatama minna ning kuna üks sõber, kes neid sinna pidi viima, ei saanud sel laupäeval minna, paluti mind ja minu abikaasat teejuhtideks. Olime varemgi Kassinurmel käinud, üsna tihti isegi, ning võtsime pakkumise hea meelega vastu. Ka hiis võttis meid hästi vastu, ilm oli sel veebruarikuu päeval võrratu, lisaks peeti kohalikes mägedes vastlapäeva - saime meiegi hernesuppi ja vastlakuklit süüa ning mäest suure kelguga alla lasta. Suvisele peole õnne palumiseks sai hiide ohvriande viidud ja hiis andis värskele noorpaarile oma õnnistuse - pulmapäeval oli ilm imeline, päike siras kuigi eelmistel päevadel oli vihma tulnud nagu oavarrest. Tagasi Tartu poole sõites oli ümber päikese halo.