Ühel jahedal, kuid kerge päikesega sügisesel laupäeval otsustasime minna sõbrannaga Tartumaad avastama. Tekkis idee, et lähme otsime ka põnevaid pühapaikasi ning tunnetame nende maagiat. Meie teele jäid Riibaku pärn ja Vara tamm. Need metsikult suured ohvripuud olid nii salapärased ja võimsad, et katsid keha külmavärinatega. Riibaku pärna leidmine oli üks tükk tegemist, ei ühtegi viidet ega rada temani, aga seda erilisemana see kõik mõjus. Pärn oli tekitanud endale lehtedest imekauni punase vaiba ning mõjus täieliku pärlina teiste puude keskel. Vara tamm, see vastu seisi ja kaunistas uhkelt Vara kirku hoovi ning vastutasuks kaitsesid teda imekaunid samblikkusse mattunud aiaväravad. Mõlemad puud olid täis väge ja maagiat.