Ebavere hiiemäest ning sellega seotud lugudest on mulle räägitud juba lasteaiast. Nimelt olen pärit Väike-Maarja kihelkonnast ja Pandivere kõrgustikult, mille kõige olulisem ning kõrgeim punkt on Ebavere hiiemägi. Veelgi enam, minu isa lapsepõlvekodu (tänaseks elumaja kahjuks põlenud) asub Ebavere mäe jalamil. Seal asuvate küngaste vahel on möödunud minu 20 eluaastat sportides, värsket õhku ning looduse jõudu ammutades. Samuti on mulle kodus ning ka koolis räägitud erinevaid legende Ebavere mäe otsas olevast salajasest linnast ja metsavaimudest, kes end ühel või teisel moel ilmutavad. Kuuldes Hiite kuvavõistlusest teadsin kohe, et see on üks kohtadest, mida ma uues kuues pildistama pean. Vaadates läbi enda varajasemaid fotosid Ebavere hiiemäe kohta ning sirvides kuvavõistluse varajasemaid pilte avastasin, et ei mina ega keegi võistlusel olijatest ei ole vähemalt lähiajal jäädvustanud seda kohta õhust. Kahjuks mul endal drooni ei ole ning seetõttu pidin ühendust võtma Väike-Maarja Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaga, kes oli mulle hea meelega nõus appi tõttama, et jäädvustada Ebavere hiiemäe sügisene värvidemäng.