Olles arheoloogiatudeng olen alati õnnelik, kui avastan enda jaoks mõne seni teadmata arheoloogiamälestise või mõne muu arheoloogilise paiga. Selline tore juhus saigi reaalsuseks ühel sügispäeval, kui sõitsin Tartust maale oma lapsepõlvekoju. Nimelt olin otsustanud sõita seekord Lääne-Virumaale mööda Peipsi järve äärt ning juhuslikult juhatas navigatsioonisüsteem mind läbi Ranna külast. Suure maantee ääres oli aga vasakule poole pandud püsti silt “Arheoloogiamälestis”. Minul kui arheoloogil äratas see kohe uudishimu: peatasin auto ning läksin asja uurima. Selgus, et tegemist on Ranna hiie muinaskalmistuga, mille peal kasvab ka ohvritamm. Kusjuures avastasin, et tammele on veel hiljutigi lõngajuppe seotud, mis tähendab, et tänapäevalgi on see inimestele tuntud koht, kus käiakse looduselt abi küsimas või teda tänamas.