Ma ei tea ilusamat koduteed, kui see läbi Lehmja tammiku viiv uhkelt sammaldunud vanakestega ääristatud rada, mis kahel korral aastal võib sinu teekonna täiesti kuldseks valgustada. Jaan Jung kirjutab Lehmja tammiku kohta järgnevat: "Wanad tammed Lehmja mõisa ligidal maantee ääres, mis wist wana hiiekoht on. Rahwajutu järele olla need üks pulmaliste selts, keda Wanaisa tammedeks muutnud, sest et nad kirikust laulatuselt tulles seal murul tantsima ja mängima hakanud. Teise jutu järele olla pulmalised kirikust tulles kange tuisuga sinna ära eksinud ja siis iseendid tammedeks sajatanud ja wandunud. Enam neid tammesid ei kaswawat ja ära ei kuiwawat nad ka mitte. Suuremad neist tee ääres öeldakse peigmees ja pruut olewat. Ükskord olla Lehmja mõisa walitseja sealt ühe tamme maha raiuda lasknud, aga herra olnud temaga sellepärast wäga kuri, sest need tammed olla seal juba 200 aastat enne Kristuse sündimist kaswama hakanud. Sellepärast ei tohtida neid keegi maha raiuda."[2]