Need kolm suurt vahtrapuud tundusid seisvat seal nagu vanad valvurid, kes kaitsevad hiie rahu. Ema ütles alati, et need puud on meie hiie südameks, igaüks neist oma looga ja oma energiaga. Nende tüvede läheduses seistes tundsin, nagu oleksin kohtunud millegi ajatu ja igavikulisega, mis on siin olnud kaua enne meid ja jääb siia ka pärast meid. Just nende puude vahel asus väike lohk, milles seisis selge vesi – nagu looduse kingitus keset metsa. See väike veeloik kolme puu vahel tundus kui looduse altar, kus maa, vesi ja puud kohtusid ajatus rahus, tuletades meelde, kui sügavalt püha ja rahustav võib olla loodus meie ümber.