Suvine palverännak Põhja-Eesti pühakohtades tõi mind ka Siniallikatele aru pidama nii maisete kui hingeliste aspektide asjus. Soovisin pildina jäädvustada lineaarsuse ülesust ja maailmade põimitust, enam-kui-inimeste kohalolu ja pluriversumide loori läbilaskvust. See silmaga nähtav reaalsus vaatas mulle vastu, kui asusin kõhuli lamama Siniallikas olevale palgile, mis oli sillaks selle ja tolle ilma vahel - minu ankur allikataguses maailmas. Olin seal ja siin, kuniks need mõisted kattusid. Niiviisi allikasse vaadates leidsin end olevat aja ja ruumi üleselt kui vaatleja ja kui tegur, nähtava ja nähtamatu paljastuses maailma kõikide tema ilude ja valudega. Ma olen need maailmad ja ometi olen ma omaette maailm, põimitud teiste inimeste ja mitte-inimestega igavikulises kooskõla ja ebakõla lainetuses.