Olen Sandra, 19-aastane ja Jägala juga on mulle tuttav juba lapsepõlvest. Mu ema viis mind sinna juba siis, kui olin väike, ja sellest ajast peale on juga meile eriline paik. Käime seal tihti – ema ütleb alati, et see koht toob rahu ja energiat, mida mujalt ei leia. Iga kord, kui sinna jõuame, on midagi erilist selles, kuidas vesi kaljudelt alla langeb ja ümbritsevat loodust täidab. Sel korral, kui pildi tegin, oli taevas täpselt parajalt pilvine ja päike piilus läbi pilvede, valgustades vett just õigel hetkel. See on minu jaoks palju enamat kui lihtsalt kaunis loodusvaade – see on koht, mis on mind kasvatanud ja mille juurde ma alati tagasi tulen.