Enne jaanipäeva on meil siin igasugu toimetusi palju. Isa tavaliselt niidab ja sätib lõkkeplatsi korda. Ema teeb jaanilaupäevaks peosalatit ja koristab. Kütame sauna ja vihtleme värske kasevihaga. Meie, lapsed, saame olla kaua üleval ja joosta õues ringi. Suveõhtune loodus ja maailm on nagu muinasjutt. Päike loojub hilja ja hea tunne on jalutada õhtul maja ümber, külateedel ja minna üles Kiigemäele. Selle foto tegingi ema telefoniga kui olime jaanilaupäeva eel oma õhtust jalutuskäiku tegemas. Väiksed putukad lendasid madalal õhus ja vastu päikesevalgust paistsid nad tillukeste haldjatena. Loodus oli juunikuiselt värske ja roheline. Pildil ühe suure pärnapuu all on näha ka kivi, millele tegi kunagi kirja "Meoma 1969" mu vanavanaisa ja mis seal puudevilus nüüd salamisi piilub. Mu vanaisa istutas sinna ette lumikellukesed ja kevadel on tore nende õitsemist jälgida. See rajake siin, teekond meie küla Kiigemäele, on üks mu lemmikkohti koduümbruses.