Inimesed käivad ohvrikivil, poetavad ande, soovivad edu, õnne ja hingerahu. See tundus huvitav valik, sest tavaliselt otsitakse pühapaiku metsast või kaugemalt, kuid siin seisab pühaks peetud kivi otse linnas, ülikooli ja kirikute vahel. See ühendab muistse pärimuse ja tänapäevase elu. Sümbol sellest, kuidas looduslik pühapaik võib jääda alles ka linnakeskkonnas.