Sattusin Ariste küla lähedal asuvale Võhmaste Rahaallikale 2026. aasta kõige külmemal kuul. Olin sel päeval Saaremaalt lahkumas ja kuna mandrile viiva praamini oli jäänud veel paar-kolm tundi vaba aega, otsustasin seda võimalust kasutada. Sõitsin Ariste kanti, et tutvuda sealse Rahaallika ja selle läheduses asuva Ruunaallikaga, ning ma ei pidanud pettuma – allikakoht oli sel hetkel ehitud oma kõige pidulikumasse rüüsse. Tõsi, temperatuur näitas sel päeval päris korralikku miinust, nõnda et kohati oli lausa auto käivitamisega probleeme. Pärimuse järgi oli see paik, kust inimesed said tervisehädade korral abi – peamiselt raviti selle allikaveega silmi. Ohvriandide puhul on siin tüüpiline just metallasjade, näiteks müntide või hobuseraudade toomine. Seda traditsiooni kinnitab ilmekalt järgmine rahvaluulekogust pärinev lugu: „Allikatest oleks nimetamisväärne nimega Rahaallikas. See on allikas, mis kunagi ära ei kuiva. Kuigi oleks põud, aber see siiski ära ei kuiva. See allikas oli ka ühtlasi terviseallikas. Kui keegi läinud tervist saama, see pidi ka sinna allika raha viskama. Ja see pidi nimelt olema metall. Kui aga raha polnud, siis pidi see sinna viskama naela või ükskõik mis metallasja. Siis võis võtta seda vett ja pesta haiget kohta. Nii said mitmed ja mitmed terveks. See allikas oli nimelt Võhmastes.“ ERA II 233, 116 (1) Püha khk., Pihtla v., Reeküla – Arnold Rattas, Kaali algkooli õpilane Liisu Varvas, 67 a. (1939).