19.10.2025 hommikul ärgates avastasin, et õues on midagi eriskummalist - krõbedad miinuskraadid, päike ja väga võimas udu korraga. Miski minus ütles, et sõida kohe Pühajärve äärde. Alguses arvasin, et sinna on ju mitukümmend kilomeetrit, et ehk on selleks ajaks udu ja härmatis kadunud, aga ei. Oktoobrikuu karge öökülm ja varajane hommikupäike põimisid Pühajärve kohal kokku pildi, millesarnast ma varem polnud kogenud. Veel kergelt härmas puude vahelt murdis udu seest läbi kuldne valgus ning taevasse joonistus selge, peaaegu ebamaine udukaar. (Sellel konkreetsel pildil on seda veidi näha pildi keskel. Oma silm oli sel hetkel kuningas.) Selles karges ja lummavas vaikuses tundsin ma Pühajärve maagilist pühapaiga rahu. Loodus lihtsalt hoidis mind oma lummuses. Pühajärve on sajandeid peetud pühaks veekoguks. Järve veele ja selles leiduvatele arvukatele allikatele on omistatud ravivaid ja väge andvaid omadusi. Pühajärve kallas ja saared ning selle vahetus läheduses paiknevad pühapuud ja allikad moodustavad ühtse ajaloolise kultuse- ja pärandmaastiku. 1991. aastal pühitses Pühajärve ka Tenzin Gyatso (XIV dalai-laama).