Olen juba pikemat aega tahtnud Jägala juga e. Joarüngast külastada ning võistlus andis mulle suurepärase ettekäände see teekond ette võtta. lähenedes joale altvoolu, ei jää kindlasti märkamata sealne neljaharuline remmelgas, pildile mahtus neid küll vaid kaks. Kui joa enda kohta vaid arvatakse, et tegu oli eestlaste hiiekohaga, siis remmelga kohta on üleskirjutisi, kus remmelgaurbasid kasutatakse tervendaval eesmärgil. Kui juba nii vägevast kohast urbasid korjata, küll see siis ka haiguste vastu leevendust annab!

Jägala juga asub Harjumaal Jõelähtme vallas, Jägala jõe alamjooksul, u 4 km jõe suudmest. Juga on olenevalt veetasemest kuni 8m kõrge ja üle 50 m lai. Pealmine paekiht eendub, luues langeva vee ja panga vahele tühimiku. Joa alla on tekkinud kuni 7 m sügavune hiiukirn.

Eesti Rahvaluule Arhiivis on säilinud teade 1939. aastast, kus tuuakse välja, et Jõelähtme kihelkonna rahval oli tol ajal veel kombeks käia igal ristipäeval Jägala joal ja 3. nelipühal Hõbemäel. Samuti mainiti, et kombe põhjust ei oska rahvas kindlalt seletada, kuid autor ise arvab, et tegu on vanade hiiekohtadega. Jägala joa kohta pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveski kohta tänapäeva Eesti aladel (13. saj algus, aastast 1688 pärinevatel kaartidel on joa juurde märgitud veski). Tänapäeval on tegu pigem vaatamisväärsusega, kui hiiekohaga.

Allikad:

Teade. Koobas. Kohapärimuse andmebaas. https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?id=14303&jrk=11672&module=300&op=2

Keskkonnainvesteeringute keskus. Jägala juga. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/309/voolava_vee_tegevus_-_jagala_juga.pdf

Jägala juga. Puhka Eestis. https://puhkaeestis.ee/et/jagala-juga