Olin Karepa ravimtaime aias koolitusel ja hakkasin pühapaikade kaarti uurima. Arvasin,et see konkreetne kivi on rannas sellise koha peal, et saan kuivalt sinna juurde minna. Aga just sel päeval oli tõus ja mere ääres oli väga tuuline ja vesi aina tõusis. Käärisin sellegipoolest püksid ülesse, lõpuks loobusin ja võtsin pikad püksid ära ja lippasin läbi vee kivi juurde. Ei mina kombeid korralikult titekiviga tea,aga igaksjuhuks patsutasin ja lasin liugu ka, kasvõi mõni cm, et noh nagu liukiviga. Hakka siis pärast veel tagasi tulema kui talv on, et igaks juhuks kohe ära. Ja teadsin, et sõbranna käis mehega titekivil ja toimis (aasta hiljem või vähemgi oli neil titt käes), ma siis proovisin nüüd ka. Edasi juhtus aga nii, et selles piirkonnas neid titekive palju, et siis käisin teiste juures ka, liu laskmine aga jäi ainult selle ühe kivi tegevuste juurde. See oli kuidagi pühalikult esimene teadlik titekiviga suhestumine.