Hiite kuvavõistlus 10229 (2016)
VÕIDUKUVAD
Üldarvestuse peaauhind – „Neitsite juuksed“
EPP LIBE
Suurallikas ehk Ohvriallikas
Eesti, Läänemaa, Vormsi saar, Suuremõisa küla
07.2015
Suvel Vormsil elades ja RMK alluvuses töötades, tegin vahel uiteretki, avastamaks saart. Matkasin parasjagu paljajalu Saxby küla poole, kui sattusin Suurallika teele. Ühes minuga vaid seikluskaamera, kuid müstilisuse jäädvustamise soov oli nii suur, et pidin kaamerast parima välja punnima.
Aime Piirsalu, kogenud suvevormsilane ja endine kohaliku kooli direktor, teadis mulle rääkida legendi selle allika kohta. Kunagi olevat siin naisi ohverdatud, mistõttu allikavees vohavad rohelised vetikad niitjaid neitsite juukseid meenutavad.
See paik võlub oma müstilisusega ning samas mõjub ka kõhedusttekitavana. Vaat', et paneb ennast ohverdama...
www.hiis.ee/kuva/2016/neitsite-juuksed-2943
Noorte peaauhind – „Kolm õde“
EEVA HELGA KUPITS (14)
Väkra hiie jäänuk
Eesti, Saaremaa, Valjala kihelkond, Väkra küla
09.2016
Väkra hiie piiril asuva Hiie talu väravas kasvasid kolm tamme. Ühest on ajahammas jagu saanud, teised kaks nagu valvaksid teda, kuni teda veel on. Tol õhtul paistis nende tammede peale nii ilus valgus, täpselt nagu nad ootaksid pildistamist. Oli sügisene pööripäev.
www.hiis.ee/kuva/2016/kolm-de-2780
Uurali rahvaste auhind – „Püha hiis Keremet“
VLADIMIR KAPITONOV
Venemaa, Udmurtia Vabariik, Malopurginski rajoon, Aksakšuri küla
Püha hiis Keremet vös asub udmurtide Aksakšuri küla idaosas. Kohalikud elanikud kõnelevad, et selles paigas asus varem männik ja nõlvaku servas voolas terviseallikas. Kunagisest metsast on praeguseks säilinud vaid üks mänd, millel on pühapaigas keskne koht.
Matrona Begtuganova (sündinud 1929) meenutas, et varem toimusid selle männi juures põimukuu (08) alguses palvepühad, mida nimetati udmurdi keeles Vil. Palvepühi pidasid seal Bigra suguvõsa inimesed, kes elasid Aksaksšuri ja Kujuki külas.
Palvevanemad (töro, vösjas, utis) tulid valgetes linastes särkides ja uute pasteldega ja tõid kaasa palvuse räti. Ohverdati punane härjavärss. Püha putru koos lihaga kedeti kolmes katlas. Hõbemündid loputati allikas puhtaks ja pisteti uudseviljast küpsetatud leivapätsi. Taldrikutele pandi rahvusroad juatsa ja kõstõbei ning neile raputati soola. Palvetati päeval ja kummardati päikese poole.
Udmurdi peajumalat Inmari tänati hea saagi eest. Paluti, et külvi kastaks soe vihm, et koduloomad ei haigestuks ja et peredes oleks rahu ja kooskõla.
Valeri Baimurzina eestvedamisel tegid kohalikud elanikud pühapaiga 2013. a korda: ehitasid aia, koristasid sodi, puhastasid allika ja ehitasid palvekoja kuala. Samal aastal hakati taas pidama uudseviljale pühendatud Vil ühispalvust.
www.hiis.ee/kuva/2016/svyashchennaya-roshcha-keremet-v-s-2427
Hiite auhind – „Talveunne valmistuv Vana-Vigala ohvrihiis“
ASSE SAUGA
Vana-Vigala hiis
Eesti, Läänemaa, Vigala kihelkond, Vana-Vigala (Rapla maakond, Vigala vald)
29.10.2016
Kolm nädalat sai hoogu võetud. Küll oli ilm halb, küll ei läinud auto käima ning juhtus ka muid imelikke segavaid vahejuhtumeid. Tekkis juba tunne, et hiis ei soovi, et teda drooniga segatakse. Lõpuks siiski lasi ta endale ligi ning avas ennast oma täielikus sügiseses hiilguses. Vanad põlispuud on veel majesteetlikus kuldses rüüs, kui noored puud on juba hõbehalli talveunne suikunud. Kaks võimsat rohelist kuuske justkui valvamas kogu organismi, mille vereringeks on Vigala jõkke looklev ojakene.
www.hiis.ee/kuva/2016/talveunne-valmistuv-vana-vigala-ohvrihiis-2665
Püha puu auhind – „Visa hing“
KAIRI KALMANN
Ülendi ohvripärn \ Ülendi niinepuu \ Ülendi lõhmus
Eesti, Hiiumaa, Reigi kihelkond, Ülendi küla (Hiiu vald)
06.2016
Visa hingega pärna manu sattusin jaanipäeval. Päev oli vaikne ja vihmane ning tundus, et aeg oleks nagu seisma jäänud... Naabertalus suitses korsten. Vanad aiandusajakirjad oli hooliv käsi räästa alla nöörile riputanud. Auväärses eas hundikoer lamas osavõtmatus rahus keset teed. Ülendi pärna lugu on karm: 1989. aasta sügiskuul süüdati puu põlema. Ometi ei andnud niinepuu alla ja tüvi hakkas aja möödudes võrseid välja ajama. Hiiumaa üks viimaseid ohvripuid ei andnud alla. Vanasti peeti puud pühaks ja usuti, et kui talle ohvreid tuua, ravib puu tõbise ohverdaja haiguse. Pärn ise on tihedalt pahkasid täis. Pahkade kohta on teada järgmine legend. Kõpu mõisa kubjas tahtnud mõisa teenijatüdrukut nuhelda. Tüdruk jooksnud puu õõnsusesse varjule. Kubjas pole teda sealt kätte saanud ning peksnud pärna. Sellest hakanudki puule pahad kasvama. Puu pahkasid on peetud ka inimeste hädadeks, mis pärnapuu oma kanda on võtnud. Ülendi pärnapuule on ohvreid toodud just suvistepühal ja jaanipäeval. Muul ajal riputati sinna linte haigusest lahti saamiseks.
www.hiis.ee/kuva/2016/visa-hing-2478
Püha kivi auhind – „Sügiskardinate peidus“
KAIRI KALVI
Vatku hiis, Vahakivi
Eesti, Virumaa, Torvastvere (Kadrina) kihelkond, Vatku küla
17.10.2014
Pimesi usun Vaikuse lugu,
kaugele viib ja kutsub mind koju.
Viivitan veidi ja ootan…
kuulan mu sees
vaikne muusika mängib:
sügaval teadvuse ääremail
südames hoian üht rada,
puudutan suletud silmil hetki
ja tuigun vaikuse ääre peal.
Unustan kaotatud lootusehetked,
rasked ja jõuetud rajad,
helisen vaikuse ääre peal
ja suudlen heledat valgust,
koos Sinuga vaikus meis saanud on üheks.
...
Peegeldame teineteise avarasse ilma
kõige kaunimad noodid,
helgemad värvid ja toonid,
meeliköitvamad lõhnad ja maitsed,
kõige soojemad tunded,
õrnemad andumishetked…
Puutume Valguse leebet hingust,
endasse õhkame puhtust ja selgust
sukeldudes Vaikuse lõpmatusse Vabadusse...
/Liseteliis Lauber/
www.hiis.ee/kuva/2016/s-giskardinate-peidus-2752
Pühade vete auhind – „Võluväest tühi“
HÖIJE NUUTER
Kõrgema Ohvriallikas, Võluallikas
Eesti, Saaremaa, Jämaja kihelkond, Lõupõllu küla (Torgu vald)
08.2016
Mööda Viieristi matkarada jalutades jõudsin Kõrgemäe Ohvriallikani, mis kahjuks oli allikaveest täiesti tühi. Selliseid olukordi kogedes on alati väike lein südames, on ju põlised pühapaigad just need kohad mis näitavad ja meenutavad meile meie tegelikke juuri.
www.hiis.ee/kuva/2016/v-luv-est-t-hi-2830
Looduskaitse auhind – „Externsteine“
ANDREAS DENGS
Externsteine
Nordrhein-Westfaleni liidumaa, Lippe maakond, Horn-Bad Meinbergi linna lähedal Teutoburgi metsas.
08.2015
Externsteine on liivakivikalju, mis paikneb Teutoburg metsas Horn-Bad Meinbergi linna lähedal Lippe maakonnas Saksamaa põhja Rhine-Westphalia liidumaal. Kalju koosneb mitmest kõrgest kitsast kivisambast, mis tõusevad järsult ümbritsevatest metsaga kaetud mägedest.
Levinud tõlgenduse kohaselt on tegemist pühapaigaga. 1564. aastal kirjutas Hermann Hamelmann Externsteine'ist kui loodususuliste sakside pühapaigast ning Irminsuli jumala asupaigaks, mis väidetavalt hävitati Frankide kuningas Karl I poolt. Kuid puuduvad arheoloogilised tõendid, mis kinnitaks paiga kasutamist nimetatud ajal. Kaljus asuvaid koopaid kasutati keskajal eraklusse pagenemise paigana ning hiliskeskaegsel perioodil kristliku kabelina.
Externsteine'i reljeef on pärit keskajast ja kujutab ristilt mahavõtmist . On oletatud, et see paik võis olla kristlikus kasutuses juba 8.-10. sajandil.
www.hiis.ee/kuva/2016/externsteine-germany-2371
Annid pühapaigas – „Parika Ristivälja Suurkivi“
REINE KOPPEL
Ristivälja Suurkivi
Eesti, Viljandimaa, Kolga (-Jaani) kihelkond, Parika küla
7.08.2016
Olen mööda Põltsamaa - Viljandi maanteed tihti sõitnud ja Parika lähistel tee ääres seda kivi silmanud, kuid ma ei teadnud, mis kivi see on. Sel suvel otsustasin ühe reisi ajal auto peatada ja asja uurida. Selgus, et tegu oli Ristivälja Suurkiviga. Ja veel toredam avastus oli, et see kivi on ka Pühapaikade andmekogus. Neil vähestel kordadel, kui ma selle kivi juures olen peatunud on seal alati mingid annid peal olnud. Käisin seal lähedal olevas talus uurimas, et kas seda kivi kasutatakse ohvrikivina ka tänapäeval. Perenaine ütles, et inimesed käivad selle kivi juures. Ta on aeg-ajalt jalgrattureid seal jalga puhkamas käinud. Jätsin kivile ka oma anni ning lugesin oma palved ja tänud.
www.hiis.ee/kuva/2016/parika-ristiv-lja-suurkivi-1-2409
Tavade auhind – „Palvevöö punumine“
ANDRES EHRENPREIS
Tammealuse hiis
Eesti, Virumaa, Mahu (Viru-Nigula) kihelkond, Samma küla
05.2016
2016. aasta suvistepühal Tammealusel võeti ette ka ühine palvevöö punumine. Tegin oma kaameraga vist juba teist tiiru ümber punujate, kui nägin järsku head võttenurka otse puu taga, millele palvevöö lõimed kinnitatud olid - otseloomulikult kasutasin võimalust. Eri värvi lõimed on kui inimeste elud, millest lõpuks moodustub terviklik ja kirev vöö, mis on nagu ühiskond - selgelt vastupidavam kui üksik lõim.
www.hiis.ee/kuva/2016/palvev-punumine-2793
Hiie valu – „Kullaga ohvrikivi“
KERLY ILVES
Kullaga ohvrikivi
Eesti, Tartumaa, Kambja kilhelkond, Kullaga küla
27.10.2014
Kivide pildistamine selle konkursi jaoks on alati kõige keerulisem. Pildistasin paar aastat tagasi Kullaga ohvrikivi, mida tahtsin ka sel aastal pildistada, aga veidral kombel ei leidnud ma kivi enam selle tavapärasest kohast või olin mõnisada meetrit õigest kohast eemal. Kuigi tegelikult ei tohiks ju tühjal põllul sellise suure kivi märkamine probleeme tektiada. Seetõttu esitan hetkel hoopis varasemalt tehtud foto üksikust kivist tühjal põllul.
www.hiis.ee/kuva/2016/kullaga-ohvrikivi-2992
-20161021.jpg)
Pärimuse auhind - "Prandi silmaallikas" - valis välja Eesti Rahvaluule Arhiiv
MAREK LAIMETS
Silmaallikas
Järvamaa, Ämbra (Peetri) kihelkond, Prandi küla (Koigi vald)
06.2016
Suvesoojad ebamaisusega vürtsitatud veelaused värvid Prandi allikajärve kõige põhjapoolsemas sopis. Prandi silmaallikas on osa Prandi allikajärvest. Allikajärvest lõunas-edelas olevat metsamassiivi nimetati ennevanasti Hiietaguseks (Igge taggone, Ije taggone). Ei oska arvata, kus võis olla keskne hiiekoht, kuid Hiietagusest kagus asuv Audamägi oleks selleks vanadest kohanimedest lähtuvalt ehk kõige sobivam koht. Sellest lähtudes õigustaks ka Hiietagune oma nimetust, olles seal tõesti kui Hiie tagune. Audamägi ise võib olla seotud ehk mingi vana matmiskohaga (aud = haud). Teatavasti maeti vanasti mitmetel juhtudel ka hiiepaikadesse. "Prandi allikat nimetatakse ka silmaallikaks, mille vesi ravivat silmahaigusi. Allikast on leitud hõbemünte, mis tähendab, et see on olnud vanarahva seas suures aus." (allikas: Kristel Vilbaste "Eesti allikad"). Võib oletada, et kogu see ala Audamäest kuni allikajärveni ja sealt edasi ka see, mis ümbritseb allikajärve ennast võis olla püha.
www.hiis.ee/kuva/2016/prandi-silmaallikas-2519
-20161030.jpg)
Koolinoore jäädvustatud muinsuskaitsealune pühapaik - valis välja Muinsuskaitseamet
EEVA HELGA KUPITS
Salu ohvrikivi
Saaremaa, Valjala kihelkond, Jursi küla
11.2015
Jursis asuva Salu ohvrikivi asukoht oli kaartidele valesti märgitud, sest kui me teda otsima läksime, ei leidnud me kivi sealt, kus ta oleks pidanud kaardi järgi asuma. Õnneks oli õpetaja Ester Vaiksaarel enam-vähem meeles, kus kivi asub ja nii me ta leidsimegi. Esmapilgul meenutas kivi lihtsalt väikest sambla ja lehtedega kaetud mügarikku. Miski ei viidanud sellele, et tegemist on kuulsa ohvrikiviga, millel olevat isegi ohvrisuitsu tehtud. Kui olime lohu sodist puhastanud, selgus, et ohvrikivi lohk on suur ja sügav.
Vana-Võromaa pühapaik – „Rutates pühapaikadest mööda“
MARTIN MARK
Mustahamba tamm (ristipuu)
Eesti, Võrumaa, Rõuge kihelkond, Mustahamba küla (Haanja vald)
10.2016
Mustahamba tammest olen korduvalt mööda sõitnud ja sellest ka pilti teinud teadmata, et tegemist on püha paigaga. Kui selle hiljuti avastasin, otsustasin, et teen sellest pildi ka oma lemmikajal – öösel. Suur võimas tamm asub täpselt tee kõrval ja seega otsustasin pildiga edasi anda meie igapäevast ruttu, kui vanadest olulistest paikadest neid märkamata lihtsalt mööda kihutame. Kuuvalge öö oli selleks ideaalne. Kuigi kehastusin pildil ise ruttajaks – panin kaamera pilti tegema ning sõitsin auto tagatulede välkudes sellest mööda – veetsin tammehiiglase juures suure osa sellest maagilisest kuuvalgusest säravast ööst.
www.hiis.ee/kuva/2016/rutates-p-hapaikadest-m-da-2704
Virumaa pühapaik – „Ristimänd“
MARGIT KURVITS
Illuka Ristimänd
Eesti, Virumaa, Jõhvi kihelkond, Illuka küla (Illuka vald)
11.2015
Illuka ristimänd. Nime olevat saanud küll omapärase ristikujulise võra järgi, aga endine Illuka kooli direktor Villio Reinsalu andmetel möödunud vanadel aegadel, mil Illuka ja Oru-Võhma külade elanikud maeti Jõhvi, peatusid matuserongid alati ka ristimänni juures.
www.hiis.ee/kuva/2016/ristim-nd-2601
-20161027.jpg)
Saare pühapaik – „Panga pank“
MAREK LAIMETS
Panga panga pühapaik
Eesti, Saaremaa, Mustjala kihelkond, Panga küla
11.2015
Müütilisi olendeid meenutavad männid Panga pangal. Siin pangapealsel, kus kallas kõige kõrgem, toodud vanal ajal ohvreid merele. „Saarlane” 10. oktoobrist 1889 kirjutab: „See on praeguse Panga küla rahval isa isadest viisiks saanud, et nad iga aasta Mareta päeval panga müüri pääl püha pidavad; senna saab siis õlut ja viina muretsetud ja lastele saiju, nõnda, et iga üks, kes aga jõuab jalgu taga vedada, olgu see noor või vana, see ikka Mareta püha pühitsemisest osa võtab."
www.hiis.ee/kuva/2016/panga-pank-2583
Mulgimaa auhind - "Halliste hiietamm“
KRISLI JAAKSOO
Halliste hiis, Halliste hiietamm, Kulla hiietamm
Eesti, Viljandimaa, Halliste kihelkond, Kulla küa
10.2016
Minu vanaema Asta Jaaksoo viis mind vaatama Halliste hiietamme, mis kannab ka nime Kulla hiietamm. Kord kui nähtud ja lugu kuulsin, siis teadsin, et pean tulema tagasi ka seda auväärt tamme pildistama. Rahvakultuuri seisukohalt oli Viljandimaa auväärsemaks puuhiiuks Halliste hiietamm. Viimase ohvripuu tume, harali võra näis olevat ajatu. Tänaseks päevaks on tamm hävinud, kuid hävinud võrast on võimalik siiski aru saada tema hiilgusest omal ajal. Puu vanus ulatub mitme sajandi taha ja on väga tõenäoline, et siin all on kunagi mingeid riitusi korraldatud. Nii on kirjutanud Hendrik Relve ajakirjale “Loodus”. Halliste hiietamm on kaks korda seestpoolt ka põlenud. Hävinud tüvi seisab keset mäerinnatist vaid mõnekümne meetri kaugusel päevinäinud palkhoonest. Kuid ei seisa see tamm enam üksikuna, vaid uute noorukeste tammedega, kellele oma kogemusi ja tarkusi kindlasti edasi antud, et neist ühel päeval hiiepuud saaksid. Halliste hiietamm on kantud pühapaikade andmekogusse.
www.hiis.ee/kuva/2016/halliste-hiietamm-foto-2-2505
Jõgeva maakonna pühapaik I/II – „Leiva ohverdamine Õvanurme hiiemäe ohvrikivile“
MATI KOPPEL
Õvanurme hiis ja ohvrikivi
Eesti, Tartumaa, Äksi kihelkond, Õvanurme küla (Jõgeva maakonna Tabivere vald)
24.06.2016
Leiva ohverdamine jaaniööl Õvanurme hiiemäe ohvrikivile. Käisin esimest korda hiiemäge ja ohvrikivi otsimas paar aastat tagasi hilissügisel. Hiiemäeni jõudmine läbi tiheda metsa ja mahakukkunud puude ei olnud kerge. Hiiemäe leidsin vana arheoloogiamälestise sildi järgi. Kõrval asuva kivi leidmine raagus, kuid tiheda alustaimestikuga metsas võttis oluliselt rohkem aega. Paik jättis väga pühaliku ja sügava mulje. Sel jaaniõhtul läksime kivi uuesti külastama. Abikaasa võttis ohvrianniks kaasa omaküpsetatud väetaimedega leiva. Kivini ei vii ühtegi sissetallatud rada, mistõttu selleni jõudmine läbi südasuvise kõrge rohu ja lehise metsa oli paras katsumus. Varasema käimise järel leidsin ohvrikivi suhteliselt kiiresti, kuigi põõsaste varju peitunud kivi oli märgatav alles paari meetri kauguselt. Õvanurme hiiemägi ja selle ohvrikivi on ka tähapäeval tõeliselt salajased pühapaigad, milleni jõuavad vaid vähesed.
www.hiis.ee/kuva/2016/leiva-ohverdamine-vanurme-hiiem-e-ohvrikivile-2415
Jõgeva maakonna pühapaik I/II – „Kas oled Sina?“
PEETER SÄÄLIK
Ohvriallikas Silmaallikas, Kärsa allikas
Eesti, Tartumaa, Palamuse kihelkond, Vaidavere küla (Jõgeva maakonna Palamuse vald)
11.2016
Hasardiga sai mindud otsima Vaidavere silmaallikat. Tihe mets ja vesine maastik ainult suurendas huvi kohta leida. Kaardil tähistatud paigas jäi silma ainult kuiv vana piirikraav. Paarkümmend meetrit ida pool jäi aga silma samblane vana tahvlipost, maast immitsev vesi alt läbi jooksmas - kas see on See? Ojaderohkes paigas allikale sarnasemat kohta silma ei jäänud.
Silmaallika lehekülg kultuurimälestiste registris: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9301
www.hiis.ee/kuva/2016/kas-oled-sina-2556
Maailma pühapaigad – „Kivi kaitse“
ROSER ORTIZ LERIN
Kõrb Tassili Hoggari piirkonnas
Alžeeria, Tamanrasset piirkond, kesk Sahara kõrbe
04.2002
Tassili Hoggar piirkond asub Alžeerias Tamanrasset'st kagus, moodustades peaaegu Sahara kõrbe südame. See on suurepärane piirkond matkadeks ja uurimisretkedeks: kaamelid, värvikirevad Tuareg'i nomaadid, iidsed koopamaalingud, looduslikud veehoidlad, düünid ja kaljutipud.
Olen otsinud võistlusel nõutud teavet paiga pühaduse kinnituseks, kuid kirjalikke allikaid ei ole õnnestunud leida. Kõik, mida saan kinnitada, on suusõnaline teave, mida tuareegid mulle Alzeeria kõrbe külastades ise andsid, et ala, mida pildistasin, asub Tassili Hoggar'i pühapaigas.
www.hiis.ee/kuva/2016/stone-protection-2479
Eesti Rahva Muuseumi eriauhind – „Yhispalvus“
VILJANDU TULIT
Pyhäjärve kallas, Hiidenkallio
Soome, Lahti, Orimattila
06.2016
VII soome-ugri rahvaste maailmakongressi ajal toimus 16. juunil 2016 a Lahti lähedal Orimattila hiies uurali rahvaste yhispalvus.
www.hiis.ee/kuva/2016/yhispalvus-2468
Äramärgitud tööd
Hiietamm talveudus
Jaanus Tanilsoo
Võrumaa, Urvaste kihelkond, Urvaste küla, Tamme-Lauri tamm
www.hiis.ee/kuva/2016/hiietamm-talveudus-2898
Neitsikoobas
Külli Kolina
Võrumaa, Põlva kihelkond/ Tartumaa, Võnnu kihelkond, Väike-Taevaskoda, Neitsikoobas
www.hiis.ee/kuva/2016/neitsikoobas-2574
Shamaanikalju
Remo Savisaar
Venemaa, Siber, Baikali järv, Olkhoni saar
www.hiis.ee/kuva/2016/shamaanikalju-3046
Muutuv ja Püsiv
Pääro Metsand
Hiiumaa, Emmaste kihelkond, Emmaste-Tärkma külade piiril
www.hiis.ee/kuva/2016/muutuv-ja-p-siv-2492
Taevaskoda
Krister Rajandu
Võrumaa, Põlva kihelkond/ Tartumaa, Võnnu kihelkond, Väike-Taevaskoda
www.hiis.ee/kuva/2016/taevaskoja-2747
Kabelimäe kuldamine
Pille Porila
Makita Kabelimägi
Tartumaa, Otepää kihelkond, Makita küla (Valga maakond Palupera vald)
www.hiis.ee/kuva/2016/kabelim-e-kuldamine-2905
Põrguvalu läte
Ain Raal
Tartumaa, Võnnu kihelkond, Poka küla (Märksa vald)
www.hiis.ee/kuva/2016/2016/p-rguvalu-l-te-i-3037
Lake Titicaca, the Island of the Moon, and the holy mountains of Ancohuma and Illampu
Martin Gray
Boliivia
www.hiis.ee/kuva/2016/lake-titicaca-the-island-of-the-moon-and-the-holy-mountains-of-ancohuma-and-illampu-bolivia-2321
Кусо кумалтыш
Мадияров Вадим Алексеевич
Республика Башкортостан Янаульский район д.Ямбатыровка восточная окраина
www.hiis.ee/kuva/2016/kuso-kumaltysh-2739
A traditional sacred grove of Bargarh district Odisha
Antaryami Pradhan
India, Odisha, Bargarh, Papanga
www.hiis.ee/kuva/2016/a-traditional-sacred-grove-of-bargarh-district-odisha-2395
Kõik võistlusel osalenud pildid:
