2018. aasta Hiite kuvavõistlusel jagati välja 19 auhinda.
Üldarvestuse peaauhind
„Püha puu kaob oma loomulikku rada“. Alari Talv
Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Püha puu kaob oma loomulikku rada pidi... Võibolla paarikümne aasta pärast pole seda puud enam. Hea pildilt vaadata-meenutada.
Noorte peaauhind I/II
„Rahaallikas“. Rikardo Vallik (15 a)
Saaremaa Valjala kihelkonna Valjala-Ariste (Jursi) küla Rahaallikas.
Ariste küla rahaallikas asub Rahaallikamäel. Mägi on nime saanud allika järgi. Rahaallikas oli üle kogu Valjala kihelkonna tuntud, usuti, et allikavesi ravib silmi. Andideks tahab rahaallikas peamiselt münte. Kuid vanasti annetati ka hobuseraudu, raudnaelu ja hõbevalget. Pildile sain vihmaringid Rahaallikal.
Noorte peaauhind I/II
„Neroika – mägede valitseja“. Nikita Volkov (13 a)
Venemaa, põhjapoolsed Uuralid, Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond, Berjozovo rajoon, Neroika mägi.
Neroika (Mansi k. Njor-oika - mäetaat või mäevanamees) on manside püha mägi. Põhjapoolsed Uurali rahvad – mansid, handid, neenetsid, sürjakomid – peavad teda vaimuks, pühaks olendiks. Neroika on põhjapoolsete Uurali mägede püha kaitsja, „mäevana“, „mägede valitseja“, „mägede isand“, „mäemees“. Selle mäega on seotud palju mansi ja teiste Uuralite ja Lääne-Siberi rahvaste legende ja pärimusi. See 1645-meetrine kõrgustik – kõiksuse kaitsevaim – hoiab tasakaalu ja rahu. Kui tungida tema valdustesse luba küsimata või halbade kavatsustega, muudab mägede isand inimese ühe pilguga kiviks. Neroika pühale mäele võivad minna vaid mehed. Mäkketõusu või neis paigus muu tähtsa tegevuse, jahiretke, kalapüügi eel tuleb mägede valitseja Neroika käest luba küsida: katta lõkke juures laud ja lepitada kaitsevaimu hea kostiga. Kuva on tehtud noorte turistide kokkutulekul. Neroika kohta käivaid legende ja pärimusi rääkis kirjanik ja mansi pärimuste uurija Tatjana Slinkina.
Uurali rahvaste auhind
„Manpupuner“. Natalya Onishchenko
Venemaa, Komi Vabariik, Troitsko-Petšorski rajoon, Uurali mäestik, Manpupuner
Manpupuneri kaljud kujutavad endast seitset kivisammast Uuralitest läänes, Komi Vabariigi Troitsko-Petšorski rajoonis. Nad asuvad Petšora-Ilõtši looduskaitsealal Ilõtši ja Petšora jõgede vahel Man-Pupu-Nyori mäel (mansi k. Man' pupu njor - väikese vaimu mägi või väike vaimumägi“). Neid tuntakse ka kui Seitsme Tugeva Mehe kaljurivi ning Komi Vabariigi sambaid. Komi keeles tähendab nende nimetus „Jumalakujude mäge“. Manpupuneriga on seotud hulk pärimusi. Kunagi peeti neid kohalike manside poolt pühaks ning nende otsa ronimine oli seetõttu keelatud.
Hiite auhindt
„Müstiline hiiesalu“. Kathi Koch
Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Kiigeoru hiiesalust sain teada sirvides internetis erinevate pühapaikade pilte. Iga pilt, mis mu tähelepanu köitis, oli taaskord tehtud just Kiigeoru hiiesalus. Seetõttu otsustasin kaamera kaasa võtta ja ka ise kohale minna. Kummaline oli see, et telefoni GPS ei tahtnud mind algselt üldse kohale juhatada. Kõigepealt sõitsin autoga mitu korda pühapaigast mööda ning kui viimaks õigesse kohta jõudsin, suunas seadeldis mind endiselt pidevalt alast välja. Otsustasin siis viimaks tehnika kõrvale jätta ja enda taju usaldada. Kiigeoru hiiepuud on looduskaitse all. Seal kasvavad kümme künnapuud, mis kõik jutustavad vana hiie olemasolust. Seal on ka kividest laotud altar, üksik lohuga kivi ja hiieallikas.
Pühade puude auhind
„Lalli hiiekoht ja hiiemänd“. Sigrid Uutsalu
Tartumaa Kambja kihelkonna Lalli küla hiiekoht ja Iisi mänd.
Lalli hiiemäel ringi sõites jõuab kõrgemale künkale, kus asub hiiekoht ja püha mänd. Õhtuhämaruses ja vaikuses on kuulda jõe sulinat ja näha päikesekiirte tungivat läbipääsu põõsastest ja puudest. Männi all pildistades ja vaikselt olles tekkis tõsiselt tunne, et tegemist on pühapaigaga, kuna mänd oli võimas ja väga ilus. Kui tahan pääseda Tartu linna mürast, siis see on üks kindel koht kuhu ma rahu otsides minna soovin.
Pühade kivide auhind.
„Nõiduslik hommik“. Urve Hermann
Harjumaa Sahataguse (Harju-Jaani) kihelkonna Kiviloo küla Nõiakivi.
Ühel udusel sügishommikul olin teel Jäneda poole ja sõitsin mööda Kiviloole pööravast teeotsast, kui korraga tundus, et hiigelsuur karu liigutab vasemal... Pidasin kinni ja tunnistasin tükk aega kivi, mis mulle judinad selga oli ajanud. Nõiakivi oma hookuspookustega. Ta on tõesti suur, kui ta sammhaaval udust välja sirutub.
Pühade vete auhind
„Allikakaev“. Margus Vilisoo
Ajaloolise Harjumaa Rapla kihelkonna Jalase küla Suurkivi allikakaev.
Olin sellest kohast mööda sõitnud oioi kui palju (lihtsalt polnud teadlik) ... sellel hommikul, aga läksin ja vaatasin (tänu Maaameti kaardirakendusele) ning üks paljudest tehtud ülesvõtetest on siin. Sain teada, et see koht on olnud Muinasasula kohaks I AT algus - II AT. Väga põnev, seal lähedal asub veel Hiiemets ja Liukivi.
Looduskaitse
„Ulatavad käed“. Urve Hermann
Pärnumaa Kõrve (Mihkli) kihelkonna Mihkli küla Keblaste hiietammik.
Mihkli tammikusse sattusin tänu Looduse Omnibussile reisil Kurese külla ja Soontaga linnusele. See on tõeline tammik, tundub, et ta ei lõpegi ära. Pindala 88 ha. Võimsad võrad ja tihedalt puid külgkülje kõrval. Huvitava loo leidsin tammede alt infotahvlilt, sealt selgub, et vanasse hiiepaika ehitati tõenäoliselt maharaiutud hiiepuudest esimene Mihkli kirik, 1236.a. oli see juba olemas. Siis järelikult on sel hiiel vanust vähemalt 800 aastat. Mind köitsid Mihkli tammikus puude võrad ja kuuldud lood sellest, et puudel on oma keel, mida nad räägivad juurte kaudu seeneniidistike abil. Puudel on ka tundemeel, mis väljendub piltlikult üksteise abistamises. Kui märkasin ettepoole küünituvaid oksi, siis tekkiski mulje puudest, kes ulatavad üksteisele käed ja püsivad edasi 800 aastat.
Andide auhind
„Baikali kandid“. Olga Muraševa
Venemaa, Irkutski oblast, Olhon.
Baikali ümbruskonnas on vanu šamaanlikke paiku. Selleks, et õnnelikult Baikali äärde jõuda, tehakse väekohtades juba ammustest aegadest alkoholi piserdades ohverdus. On vana komme lepitada kohalikke jumalaid andidega, et teekond oleks kerge ja õnnelik. Ka nüüd ei eira kohalikud inimesed kunagi seda tava. On olemas kindlad reeglid. Piserdatakse viina ja jäetakse tingimata münte, sigarette ja muud, mida teelisel ei ole kahju jumalatele anda. Viinaklaasi tuleb pista nimeta sõrme ots, seejärel piserdada nipsutades viina nelja ilmakaare poole alustades päikse suunast. Tähtsaim on, et mõtted oleksid puhtad ja helged! See on väga oluline!
Tavade auhind
„Kuu Kallya ehk Mazar Kokotoi“. Uurimiskeskus Aigine
Kõrgõzstan, Oši oblast, Alai rajoon, Tšii Talaa.
See pühakoht asub Kõrgõzstanis Oši oblasti Alai rajooni Tšii Talaa küla surnuaia põhjaosas. Ta on piiratud haudadega ja kujutab endast väikest küngast, millele on kuhjakestena laotud väiksemaid kive. Kõige silmatorkavam neist on keskmise lambapea suurune kivi, mis meenutab inimese pealuud. Vaimsete praktikate harrastaja Mamasalõ Satõbaldijev Alai rajooni Boz Karagani külast rääkis loo selle kivi tulekust sinna künkale. Rühm vaimsete praktikate harrastajaid tegi 2011. või 2012. aastal palverännaku Väike- ja Suur-Alai pühadesse kohtadesse. Umbes 30 kilomeetrit Sarõ Taši külast eemal, Ak Kindiki orus nägi üks rühma liikmetest seda kivi. Rühmas oli praktikuid, kes saavad vaimudelt teateid ja kelle nimetus on „ajantšõl“. Üks neist tegi teatavaks, et leitud kivi tuleb kindlasti toimetada Kokotoi künkale ning viia läbi tema uude kohta asetamise kombetalitus. Kombetalituse käigus kasutatud peegel ja kamm jäid kivi alla. Kokotoi on üks eepose Manas peategelasi. Olles üks Manasi sugulasi Sarõ Nogoi hõimust, osutas ta suurt ainelist ja vaimset toetust, kui Manas alustas Ala-Too mägede vabastamist. Kokotoi oli üks kõige rikkamaid ja mõjukamaid inimesi, kelle kariloomad sõid kõikjal Fergana orus. Ta suri haigena ja kannatades. Enne surma palus ta end matta tagasihoidlikult, „nagu vanaeite“, kuid tingimata suurte teede ristumiskohta, et teekäijad saaksid möödudes kadunut mälestada. Keegi ei tea täpselt, kuhu see kangelane maetud on. Teade selle kohta, et Kokotoi matmispaik asub Alais, Tšii Talaa küla kandis, tuli kõigepealt vaimsete sõnumite vahendajalt Bubu Mairamilt aastatel 1998-1999. See teade võeti rahva seas omaks eepose versioonis nimega Aikol Manas. Nagu Manasi ja teistegi oma rahva silmapaistvate esindajate puhul on Kokotoil nii tegelik kui rituaalne matmispaik. Inimesed teevad palveretki Kokotoi rituaalsesse matmispaika. Mõned vaimsete praktikate harrastajad arvavad, et neis paikades on maetud ka Manas ise. Räägitakse, et möödasõitvad teelised saavad siin erinevaid märguandeid. Kohalikud elanikud usuvad, et Manas on maetud Alais. Nad rõhutavad, et „mitte asjata ei ole Alai ja Altai vennad“. Kangelane Manas sündis Altai mägedes, aga on maetud Alai mägedesse. („Kõrgõzstani lõunaosa pühad paigad: Loodus. Manas. Islam“).
Hiie valu
„Tulimäe hiie lahkumine“. Lehte Tomson
Tartumaa Rannu kihelkonna Valguta ja Ervu küla Tulimäe hiis.
Pühapuude oksad - pildistatud RMK lageraie langi ääres.
Pärimuse auhind
„Maalasti küla hiiesaar“. Gert Kallas
Viljandimaa Pilistvere kihelkonna Maalasti küla Hiiesaar.
Sai varasügisel võetud ette väike retk mööda muistset veeteed Navesti jõel asuvale Maalasti hiiesaarele, fotol silmapiiril. Maalasti hiiesaar, neoliitiline saar kunagise Võrtsjärve lõunakaldal. 1830. aastate kaartidel on saar märgitud kui "Ie saar". Vahetus läheduses asub ka sooheinamaa "Annipähle" mis viitab muistsele ohverduste/rituaalidega seotud paigale. Kohalik legend räägib, et vanadel hallidel aegadel viidud hiiesaarele ande vetevaimudele, et kalasaak rikkalik oleks, ka olevat küla sepp igal aastal kas tüki rauda või mõne terariista viinud tänutäheks piirkonnas leiduvale soorauale. Hiljem on kohalikud inimesed sealt varju otsinud, kui vaenlane maal.
Võidukuva valis välja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv.
Tervise auhind
„Lummus“. Kairi Kalmann
Saaremaa Kaarma kihelkonna Pähkla küla Pühatu allikas.
Püha allikas on veerikas ja sügav - nähtavasti sellest saanud ka oma nime. Väidetavalt on tegemist suurima allikaga Saaremaal. Allikast väljajooksev oja ühineb põhja poolt tuleva ojaga ja koos moodustavad nad väikese jõe. Allikat on peetud pühaks ja Pähkla küla elanikud teavad, et siia tuldud ande tooma üle kogu Saaremaa - nii hinnatud olla allikas olnud. Pärimuse kohaselt on allikasse vajunud nii härjad koos vankriga kui ka heinaküün. Väga maaliline ja pühalik paik.
Vana-Võromaa I auhind
„Varjuna su kannul käin“. Janek Joab
Võrumaa Urvaste kihelkonna Urvaste küla Tamme-Lauri tamm
Vana-Võromaa II auhind
„Ristipuu“. Hanna-Grete Rüütli
Eesti, Põlva maakond, Kähri küla, ristikuusk
Seda Ristipuud ei pidanud kaugelt otsima. Puu asub minu elukohast vaid 400 m kaugusel. Rist on pooleldi hävinud puule otsa sõitnud auto tõttu. Rist on puusse lõigatud kohaliku külaelaniku auks. Eesti kaguosas on siiani tavaks, et teel kalmistule peatub matuserongkäik mõne puu juures ja sellesse lõigatakse surnud inimese mälestuseks rist. Puust saab surnud inimese hingepuu.
Virumaa auhind
„Laekvere mänd“. Arvi Eelma
Eesti, Viru maakonna Katkuküla küla, hiiekoht ja Hiiemänd
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul otsustasime külastada sadat pühapaika.
Jändrik hiiemänd on maantee ääres samasugusena seisnud mitmete inimpõlvede mälestustes. See on koht, kus tasub peatuda ja aeg maha võtta. Tema juures on hea ja turvaline.
Saarte auhind
„Kaali järv ja virmalised“. Marko Palm
Saaremaa Püha kihelkonna Kaali küla Pühajärv.
Pildistatud hiljutise suure magnettormi ajal Kaali kraatri ääres Saaremaal. Puud olid veel ilusasti sügisvärvides ja öö oli ilma kuuvalguseta. Seepärast oli kraater ise täielikus pimeduses. Üle servade paistis taevas vaid hele rohekas virmalistekuma koos tähtedega. Kõik see mõjus seal iidses paigas salapäraselt ja muinasjutuliselt. Kahjuks foto annab edasi vaid osa sellest ja kes sama kogeda soovib, saab selgel virmalistevalgel ööl ise vaatama minna ;)
Maailma pühapaikade auhind
„Arašani allikas“. Uurimiskeskus Aigine
Kõrgõzstan, Narõni oblast, Kotur-Taš, Arašani allikas.
Arašani allikas asub Kotur-Taši küla lähedal, Narõni oblastis. Ammustel aegadel vesi allikas kees ja oli kuum. Hiljem on allikavesi mingitel põhjusel keemise lõpetanud. Vesi on siiski ravitoimega. Siia käivad inimesed erinevate psüühiliste ja psühholoogiliste hädadega, samuti soolehaiguste korral. („Narõni väärtused: elavad pühapaigad ja õnnistavad teadmised“).