Rahvapärased nimetused: Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss. Rahvatraditsiooni M.Kitzniku poolt 1896. a Palamuselt J.Jungile saadetud kirja põhjal. Siinne allikakoht pidada olema suisa põhjatu. 1860.- te aastate ühel väga kuival vihmavaesel suvel olla kaugemad – kavalamad targad soovitanud Patjala küla vanadel naistel lasta ära mõõta põhjatu allika sügavus – et küll siis tuleb jälle vihma. Siis kogutigi Patjala vanad naised ja korjati kokku küla köied. Ilmatu pika köie otsa seoti raudpada, kuhu raskuseks pandi veel kivi. Köis olla vajunud ilmaarvamata sügavuseni. Kuigi nad põhjani ei jõudnud, tõmmati köis koos pajaga välja. Aga kivi asemel olnud pajas verine härja pää. Ja siis ütles hää vee peal: „Kui te veel kord sisse lasete pada, siis tõmbame teid endid kõige täiega alla“. Seepeale jätsid ehmunud naised allika sügavuse mõõtmise. Ka kinnitavad vanad inimesed, et on näinud, kuidas härjad ja lehmad olla järsku jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka on kevadeti nähtud, kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud.