Tüdruku ja Hiie taassünd
See on ühe Eesti Hiie ja Eesti tütarlapse taassünni lugu.. Ja tegelikult algab see luuletusega.. Tule ma näitan kuidas armastada nagu tuul mis paitab Maal uinuda aitab Tule ma näitan kuidas armastada nagu udu kesk koitu maa peale laotub sama pehmelt Kui oled valmis, ma näitan sind õrna tuulena paitan ja päiksetõusuna hommikusse aitan - otseloomelikult See luuletus sündis väga tavalisel päeval kanakarjas. Tänaseks enam mitte nii tavalises kohas umbes neli aastat tagasi. Koht oli minu jaoks salaja alati püha, nagu iga koht Eestis, mis hoiab endas veel vaikust ja ürgsust. Aga suundume taassünni kanalisse.. Elu juhatas mind kolima enda esivanemate Jaani-Mardi talusse Palamulla külas, kus ka luuletus oma koha leidis, kuid sealt edasi kaks aastat reisisin mööda maailma ja ühendusin erinevate põlisrahvastega. Selle aasta südatalvel naasesin Eestisse ja tunne taluga ja Maaga oli muutunud, nagu ka mina ise. Muutunud sügavamaks, kui kunagi varem ja tulnud tagasi luule paika sain aru.. Mina uue tüdrukuna, uute silmadega, uute tunnetega.. Siia on istutatud kased minu kogu pere poolt. Iga aasta nende eest kogu südamega hoolitsetud. JAH..Siia tuleb Hiis.. Ei läinud kaua, kui vanaema palus abi mõne kase maha võtmisega, mis olid andnud enda elu. Sain aru.. nendest samadest kaskedest saavad meie Hiie väravad. Koos vanaemaga said nad ehitatud ja kohta paigutatud. Siis aga hakkasin mõtlema kõrval talu peale, mis kohe Hiie kõrval seisab. Talu nimeks “Hiie”. Mõistsin sellel hetkel, et ei ühti kunagi talu nimesid niisama pandud. Pärast natukest aega internetis oli asi ametlik. Seal seisis “palamulla Hiis (hetkeline Hiie talu) Kallis Maaema oli juhatanud mind mitte niisama looma uut Hiie paika, vaid taaselustama vana. Seal samas sain aru, et ka mina olen taassündinud. Selle loomine täitis minus kohta, mida ma olena kaua südames igatsenud. Reisinud maailmas ja tunnetanud paljusid püha kohti. Tulnud tagasi ja leidnud kõige suurema püha koha oma enda õuest. See oli juhatus minu esivanematelt ja Maalt. Nad lihtsalt ootasid, milla ma olen selleks päriselt valmis. 2026 aastal sai Palamulla Hiis taasloodud ning esimene koosviibimine tehtud. Täielikult valmis see kogu pere ja minu heade sõprade abiga. Mehed tulehoidjad tõid suured kivid ja lõid tuleaseme. Naised lõid ilu, olemise kohad, sildid igasse ilmakaarde, kus saab võtta hetke koos juhatusega siltidelt. Seda kõike selleks, et TÄHISTADA minu 30.juubelit. Kuupäev 15. august.. “kogemata” tuli hiljem välja, et tegemist on rukkiemapäev. Pühitsesime ja tänasime Maad, andsime talle seemneid ja tähistasime mind ja uut algust. Aitäh
