Kuvaus
Esimest korda sattusin Saula Sinialliktele aastat 50 tagasi, olles jalgratta matkal. Ööbisime allikate läheduses talumajas. Selle perenaine rääkis meile naabruses paiknevatest allikatest ja soovitas meil neid kindlasti vaatamas käia. Mida täpselt meile neist räägiti ei mäleta. Kindlasti aga pidas ta neid allikaid väga tähtsaks ja eriliseks, et ta soovitas ka meil neid külastada. Tookord viis Tallinn-Tartu maanteelt allkateni läbi võsa vaevumärgatav teerada, mida ilma üksikasjalike juhisteta poleks ilmselt üles leidnud. Ilmselt polnud ka siis unustatud tee iidsesse pühapaika. Siiani on pilt sellest päikeselisest suvehommikust allikate juures silme ees.