Kuvaus
kesksuvisest jaaniaja järgsest suvesoojusest kantud vaade Pelisoole ja Pelisoomäele (tagapool olev metsatukk). kolm-neli väikest pilvekest Pelisoomäe kohal moodustaksid justnagu osa selle kohal hõljuvast pühalikust aupaistest. pühaks peetud Pelisoomäel käidud legendide järgi muiste nõiarohtu korjamas. võimalik ka, et mäe külje all oleva Pelisoo-nimelise sooala ja selle ümbruse tähtsuse osas nõiapidude toimumiskohana võis Pelisoomägi olla siis nende jaoks mingi üleüldine kokkutulemiskoht. Pelisoomägi on Saaremaa üks kõrgemaid, järsumaid, erilisemaid ja müstilisemaid paiku. ka M.J. Eisen kirjutab, et nõidade pidusid peeti iseäranis heameelega jõulu ja uue aasta öösel Saaremaal Pellisoos, Kõrve metsas ja Kuramaal. on huviväärne, et Pelisoo raba põhjaosa piirab Pöhja maa nimeline ala. muuseas, miskist põhja pöörmisest räägitakse ka ühes Viljandimaa pärimuses. Viljandimaal ei astu põhjavalguse tekkimisel ükski inimene tegevusesse, vaid see valgus tekib põhja pöörmisest. pöörjat ei teata nime pidi nimetada. põhja pöörmine on aegade muutmiseks tarvilik. teistele Saare paikadele tuginedes seostaksin isiklikult põhja-ja pöhja-nimetüved püha-nimetüvega. Pelisoo juures kinnitaksid seda veel ka siin lähedal olevad hiie-toponüümid nagu Hiieoja ja Hiissoo.