Vanale hiietammele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Üks vanemaid rahvajutte puu kohta on kirja pandud 1895. aastal, mis annab teada, et õõnsus ilmus nähtavale 1891. aastal. Siis murdis sügismaru ühe tamme suure, maapinna lähedalt algava haru. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Tülide lepitamise järgi olevatki puu saanud nimeks Tülivere tamm. Tamm asub eramaal, seega tamme võib külastada vaid päevasel ajal.