Hiide sisse viiv "uks" on minu jaoks alati midagi erilist ja natuke hirmutavat. Ema ja mina oleme seal vaid paar korda käinud, aga iga kord, kui sellest avast läbi astume, tundub, nagu läheksime üle nähtamatu piiri – tavaline mets muutub pühaks paigaks, kus iga puu ja leht justkui jälgivad meie sammu. See hetk, kui läbi ukseava astusin, oli nagu viiv, mil kõik argimured jäid seljataha, ja ette avanes hoopis sügavam ja rahulikum maailm.