Siniallikate juurde jõudes tundsin, nagu astuksin väravast, mis viib otse looduse südamesse. Olin sellest kohast varem ainult kuulnud, kuid seista nende kirkalt siniste allikate ääres oli hoopis midagi muud. Ema rääkis mulle, et kohalikud on alati uskunud, et allikate vesi kannab tervendavat jõudu. Pilkudes allikate põhja ja nähes kõiki neid erinevaid siniseid ja rohelisi toone, tundsin ka ise, et seal on midagi erilist, midagi, mis rahustab ja taastab. See oli vaid üks kord, aga see hetk jäi südamesse.