Foto on tehtud külmal jaanuarihommikul, mil lahtine meri auras selliselt, et ta ise pildile ei jäänudki. Samuti oli merelt tulev veeaur puudutades rannal kasvavaid puid ehtinud need kõik valgesse härmarüüsse. Legendi kohaselt pani Vana-Jüri neemel asuvale kivihunnikule aluse laevahukust pääsenud Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Hunniku hinnanguline maht on 30 kantmeetrit. "Lahemaal tööl olnud vana meremees Paul Tenimäe rääkis kord, kuidas tekkis kivihunnik Vana-Jüri otsa ja mis oli selle algne mõte. Mäletatavasti oli see 1974. aasta mais, kui Käsmus kogunesid vanad meremehed, kes olid sõitnud Käsmu laevadel. Kuna ajaloolise Õnnekivihunniku Palganeemel oli Nõukogude piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna mälestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu järgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaüks oma kivi ja kivi nende mälestuseks, kes vahepeal manalateele läinud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Käsmu meremeeste laevasõitude mälestusmärk, eriti pärast seda, kui iga merereisi järel maaliti kivile värviga oma nimi ja meresõidu aasta. Kahjuks jäi tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Võib-olla oleks see välistanud vähemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jüri otsas. Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive järjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja järjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Käsmu neeme idaranna selle koha erosioonis süüdi vaid kivide ärakorjamine, kuid ikkagi – iga kivi hoiab kinni tükikest randa ja kaitseb seda."