Lehmja hiietammik on üks olulisemaid teadaolevaid looduslikke pühapaiku Põhja-Eestis, vähemalt minu sugulaste jaoks kindlasti. Tammik asub Rae vallas, Jüri aleviku lähistel ning Tammiku kaitseala moodustati üle 60 aasta tagasi. Seda on mainitud vanades kirjapanekutes. Rahvapärimuse ja juttude järgi, nagu ka teisi pühapaikasid, on tammikut samuti peetud pühapaigaks, kus austati loodust ning tähistati olulisi hetki. Lisaks rahvajuttude järgi oli puude kahjustamisel tagajärjed ehk usuti, et see toob halba õnne, eriti õnnetuse. Sellised lood olid eriti tammede kohta - räägitakse, et kunagi tantsisid pulmalised ning olid kahjustanud puid, mistõttu ,,Hiie jõud’’ moondas nad tammedeks nende asemele, mis olid kahjustatud.

Tammik on tänaseni võimas ja rahulik looduspaik, kus säilib vanade puude all pühalikkuse ja vaikuse tunne. Neist vanim tamm, mida nimetatakse ,,Prohvetiks’’, on üle 370 aasta vana. Jalutades seal ringi, siis tundsin et ümberringi mets on vaikne ning suuremad tammed olid nagu valvurid, mis kaitsevad siseala. Tammiku ümber on sõidutee, kus toimub ka pigem tihe liiklus, kuid tammikus seespool olles see ei häiri - saab vaikuses nautida loodust. Rahvapärimus viitab, et Lehmja hiis on olnud ümbruskonna inimeste jaoks pühapaik juba pikka aega.