Maidla hiiest sain esimest korda teada oma emalt, kes rääkis mulle sellest juba mitu aastat tagasi. Nüüd otsustasime perega sinna taas jalutama minna. Tee viis läbi sügisese looduse, kus rohi ja puud olid kollastes toonides ja õhk oli värske. Kui kohale jõudsime, oli seal väga vaikne ja rahulik – ainult vesi vulises ja tuul liigutas rohtu. See koht tundus eriline, nagu oleks seal midagi püha ja rahustavat.